Läbipõlemine: pingelise töö leegitsev varjukülg

Mõtestatud tegevus, võimalus aidata, tasakaal töö ja eraelu vahel, sõbralikud lähedussuhted ning meeldivad hobid – see on valem läbipõlemisest pääsemiseks.

Põhja-Eesti Regionaalhaiglas (PERH) tehtud uuring näitas, et erakorralise meditsiini osakonna arstidest pooled on läbipõlemise piiril. USA andmete kohaselt1 ongi enim läbipõlemist erakorralise meditsiini arstide seas, kuid ka sisearstide ja neuroloogide hulgas. Kõige vähem aga dermatoloogidel, pediaatritel ja patoloogidel.

PERHis uuringu läbi viinud kliiniline psühholoog Marko Neeme sõnul  toimub tema igapäevatöö psühhiaatriakliinikus ja suurem osa sellest on seotud psühhootiliste häiretega patsientidega. „Arstid minu poole stressiga pöördunud ei ole,“ nendib Neeme.

Läbipõlemise sümptomiteks on emotsionaalne kurnatus, depersonaliseeriv suhtumine patsientidesse ja kaastöötajatesse ning subjektiivselt kogetav personaalse suutlikkuse alanemine. „Väheneb empaatiavõime ja patsienti ei suhtuta enam kui indiviidi, vaid umbisikuliselt kui numbrisse või diagnoosi,“ näitlikustab Neeme.  „Arvatakse, et need sümptomid tekivad ajalises järgnevuses.“ Emotsionaalne kurnatus esimesena. Seejärel püüab töötaja end kaitsta kurnatuse eeldatava allika eest, milleks tervishoius on  patsient, ning tekib depersonaliseeriv suhtumine. Lõpuks, kui töötaja on kurnatud, tema entusiasm alanenud, suhtumine patsientidesse umbisikuline, järeldab ta, et tema professionaalne suutlikkus on alanenud, kuigi objektiivselt ei pruugi see nii olla. Neeme ütleb, et psühhiaatrite ja psühholoogide puhul näeb ta kroonilisele läbipõlemisele viitavat pigem vähe. Samas esineb neid märke tema sõnul episooditi ja periooditi enamikel, kui mitte kõigil töötajatel. „Psühhiaatritel on läbipõlemist vähem, kuna nende tööaeg on enamasti korrapärane, samuti on tööga seotud kontrollitunne kõrge,“ tõi  ta välja.

Eriala, kus kontrolli olukorra üle suhteliselt vähe, on kindlasti ka perearstindus. Nii oletab perearstide seltsi juht Diana Ingerainen, et neil esineb läbipõlemist keskmisest rohkem, kuid üldiselt siiski vähem kui EMO arstidel. „Ka arstid on inimesed ja kõik mõjud alates baasvajadustest – seksist söögini ja Maslow püramiidi tipuni ehk eneseteostuse vajaduseni, lähevad arvesse läbipõlemise tekkimisel. Ma ei tea ühtki perearsti, kes oleks ainult töö pärast läbipõlenud,“ ütleb Ingerainen. Samas nendib ta, et kindlasti on õnnetumad need, kes erialavalikul eksinud, sest teha päevast päeva tööd vastumeelselt on raske nii arstile kui ka patsiendile.

Esmatasandil mõjuvad tema sõnul kõige väsitavamalt mitteprofiilne töö, ehk kõik see, milleks arsti  pole n-ö treenitud. Teiseks toob ta arulageda töö ja hiljutise näite, kus üks ema küsis talt tõendit, et lapsel pole nohu – seda nõudis lastehaigla enne hammaste narkoosis ravi. Nii kirjutaski ta siis tõendi, et hetkel nohu ei ole. „No appi!! Meie juurde peaks inimesed ikka siis tulema, kui abi on vaja, mitte et kästakse tulla,“ leiab Ingerainen. Veel tekitab frustratsiooni töö, mida tuleb teha harva ja mida ei oska, nagu näiteks tööõnnetuseteatise vormistamine koos krüpteerimise ja edastamisega.

Ingerainen möönab, et ta on ka ise läbipõlemise äärel olnud. „Õnneks päris põhja ei ole jõudnud, enne on kas abi tulnud sõpradelt või perelt või on endal oidu olnud midagi muuta,“ lausub ta. 

Pealtnäha väga depressiivne töö toimub diakooniahaiglas. Haigla juht Jelena Leibur ütleb, et depressiivne on nende ala siiski ainult kõrvalt vaadates. Tegelikult on neil lisaks muredele ka väga palju rõõmu. Leibur möönab, et nende töötajatel on läbipõlemist siiski mõned korrad esinenud. „Kõige ohustatumad on kõige südamlikumad ja teiste muresid väga hinge võtvad inimesed,“ ütleb ta. Läbipõlemist aitab Leiburi sõnul ennetada hea kollektiiv, omavahelised vestlused ja vastastikune toetamine. „Norras on näiteks igal teisipäeval personalile väike koosistumine ja rääkimine, mida nad nimetavad ventiiliks. Me püüame ka seda sisse viia, aga ikka lõpeb see tore ettevõtmine ajapuuduse tõttu ära, aga me üritame uuesti,“ kinnitab ta.

Leibur möönab, et on ka ise on kogenud läbipõlemise eelset seisundit, kui oli väga väsinud ja pikka aega liiga suure koormusega töötanud. „Õnneks päriselt läbi ei põlenud ja seda tänu toredale kollektiivile, sõpradele ja lähedastele,“ räägib ta. Küsimusele, kelle poole ta liigse stressi korral pöörduks, vastab Leibur, et ei oskagi öelda – ilmselt läheks hoopis aeda tööd tegema, aga talvel on hullem.

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

PÕHJA-EESTI REGIONAALHAIGLA otsib DIAGNOSTIKAKLIINIKU JUHATAJAT

Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA

03. detsember 2018

PÕHJA-EESTI REGIONAALHAIGLA otsib JÄRELRAVI KLIINIKU JUHATAJAT

Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA

10. detsember 2018

Meditsiini­uudised

20. november 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

november 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

oktoober 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.