Haigekassa kinnitas tervisekeskuste rahastamismudeli

Mustamäe tervisekeskuse sarikapidu 16. mail 2017.
Mustamäe tervisekeskuse ehitusjärgus hoone.

Haigekassa nõukogu võttus 19. mail vastu otsuse muuta perearstide rahastamist. Määrus jõustub 2017. aasta 1. juulil.

Kehtiva tervishoiukorralduse raames on perearstide tööle kehtestatud nõuded eelkõige sotsiaalministri määrustes „Perearsti ja temaga koos töötavate tervishoiutöötajate tööjuhend“ ja „Nõuded perearsti tegevuskoha ruumidele, sisseseadele ja aparatuurile“. Esmatasandi tervishoiu tervisekeskuste loomise raames arendatakse edasi praeguse tervishoiu rahastamismudelit, et see arvestaks esmatasandi tervisekeskuse tegevusvaldkondade, osutatavate teenuste loetelu laiendamise (koos meeskonnaga) ning selleks vastava ressursi tagamisega. Sellest tulenevalt kehtestatakse käesoleva eelnõuga tingimused, millega Eesti Haigekassa (edaspidi haigekassa) rahastab esmatasandi tervisekeskustes osutatavate tervishoiuteenuste osutamist.

Sätestatakse esmatasandi tervisekeskuse teenuse osutamise tingimused, mis peavad olema täidetud, et esmatasandi teenuse osutajale tasutakse baasraha. Nimetatud tingimused ja nende lisamise eesmärk on järgmised:
1) tervisekeskus on avatud tööpäeviti kell 8 – 18. Nimetatud tingimusega tagatakse tervisekeskuse nimistutesse kuuluvatele isikutele 10-tunnine ligipääs tervisekeskuse meeskonnas töötavate spetsialistide poolt osutatavatele teenustele. Lahtioleku aja pikendamisega on võimalik tagada inimestele parem perearstiabi kättesaadavus ning vähendada pöördumisi erakorralise meditsiini osakonda. Muudatus on vajalik, et tagada üldarstiabi teenuse kättesaadavus nimistu liikmetele. Muudatus on kooskõlastatud Eesti Perearstide Seltsiga.

2) tervisekeskuse ruumid vastavad tervise- ja tööministri 29. oktoobri 2015. a käskkirjaga nr 163 sätestatud nõuetele – määratakse ära ruumid ja nende pindalad teenuse osutamiseks. Antud määruse alusel on Eesti Perearstide Seltsiga koostöös hinnatud tervisekeskuses ühe nimistu kohta üldarstiabi ja esmatasandi kohustuslike põhiteenuste osutamisel ruumivajaduseks 127 m2. Kolm perearsti koos moodustavad minimaalse tervisekeskuse suuruse, mis on 380 m2. Sellest tulenevalt on arvestatud tervisekeskuses töötava perearsti baasrahas ruumikulu. Kõrvalekalle nõutud ruumide suurusest on lubatud mitte rohkem kui 10% võrra miinimumist. Muudatus on vajalik, et tagada ruumiressursside otstarbekas kasutamine. Muudatus on kooskõlastatud Eesti Perearstide Seltsiga.

3) tervisekeskusel on ajakohane veebileht, millel on avalikustatud vähemalt tervisekeskuse lahtioleku- ja vastuvõtuajad ning selles töötavate tervishoiutöötajate kontaktandmed (telefoninumber, e-posti aadress) ning samad andmed on tervisekeskuses nähtaval kohal – antud nõue on kehtestatud ka täna üldarstiabi teenuse osutajatele, v.a veebilehe nõue. Samas tervisekeskuses töötab koos vähemalt 10 meditsiiniala töötajat, kelle vastuvõtuaegade haldamine ja nende kohta patsientidele info jagamine on kõige operatiivsem tervisekeskuse kodulehel. Samuti on baasrahasse arvestatud kõrgem IT kulu võrreldes grupi - ja soolopraksistega. Muudatus on vajalik, et tagada tervisekeskuse teabe ajakohasus, muudatus on kooskõlastatud Eesti Perearstide Seltsiga.

4) tervisekeskuse lahtiolekuajal on tagatud patsientide ravijärjekorda registreerimine tervisekeskuses või telefoni, e-posti või Interneti vahendusel – täpsustatakse patsientide registreerimise võimalusi ning seda, et patsiendil peab olema võimalik ennast registreerida järjekorda kogu tervisekeskuse lahtioleku aja jooksul. Seeläbi on tagatud paindlikum, kiirem ning mugavam juurdepääsu võimalus teenustele. Muudatus on vajalik, et tagada tervisekeskuse nimistu liikmetele registreerimine vastuvõtule, muudatus on kooskõlastatud Eesti Perearstide Seltsiga.

5) tervisekeskuse lahtiolekuajal võtab selles vastu vähemalt üks perearst, kes tagab kõikide tervisekeskuse perearstide nimistutesse kuuluvate patsientide vastuvõtu ägeda tervisehäire korral – sätestatakse, et kogu tervisekeskuse lahtioleku aja jooksul on tagatud vähemalt ühe perearsti vastuvõtt, kes teenindab ägeda tervisehäire korral ka tervisekeskuse kõigisse nimistutesse kuuluvaid isikuid. Nimetatud sättega tagatakse ägeda haigestumise korral perearsti teenusele pääsemine ehk perearstiabi kättesaadavus ning vähendatakse erakorralise meditsiini osakondade töökoormust tulenevalt nendest patsientidest, kes oma haigestumise korral peaks võtma esmalt ühendust oma perearstiga. Muudatus on vajalik, et tagada tervisekeskuse nimistu liikmetele teenuse kättesaadavus kogu tervisekeskuse lahtioleku ajal, muudatus on kooskõlastatud Eesti Perearstide Seltsiga.

6) tervisekeskuse lahtiolekuajal on selles tagatud vähemalt ühe pereõe iseseisev vastuvõtt – parandatakse pereõe teenuse kättesaadavust, mis peab olema tagatud kogu tervisekeskuse lahtioleku ajal. Muudatus on vajalik, et tagada tervisekeskuse nimistu liikmetele teenuse kättesaadavus kogu tervisekeskuse lahtioleku ajal, muudatus on kooskõlastatud Eesti Perearstide Seltsiga.

7) tervisekeskuse poolt on tagatud ämmaemanda iseseisev vastuvõtt vähemalt 5 tundi nädalas – sätestatakse ämmaemandusteenuse osutamise minimaalne maht, mille peab tervisekeskus nädala jooksul tagama. Muudatus on vajalik, et tagada tervisekeskuse nimistu liikmetele teenuse kättesaadavus tervisekeskuse ämmaemandusteenuse osas, minimaalne maht on määratud tervisekeskusetöötamise esimesel poolaastal ehk 2017. a teisel poolaastal, muudatus on kooskõlastatud Eesti Perearstide Seltsiga.

8) tervisekeskuse poolt on tagatud füsioteraapiateenuse osutamine – täpsustakse, et tervisekeskus peab oma nimistutesse kuuluvatele isikutele tagama füsioteraapia teenuse osutamise. Muudatus on vajalik, et tagada tervisekeskuse nimistu liikmetele füsioteraapia teenuse kättesaadavus tervisekeskuses, minimaalne maht on määratud tervisekeskuse teraapiafondi suurusega (10% pearahaks arvestatud summast), muudatus on kooskõlastatud Eesti Perearstide Seltsiga.

9) tervisekeskuses toimuvad kliiniliste juhtumite arutelud vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kahe kuu jooksul – sätestatakse parema ja sujuvama meeskonnatöö tagamiseks. Kliiniliste juhtumite arutelud peavad toimuma ka juhul, kui kohustuslikke põhiteenuseid ostetakse sisse teistelt juriidilistelt isikutelt. See on vajalik, et perearstil ja temaga koos töötaval meeskonnal oleks info nende nimistutesse kuuluvate isikute terviseseisundi ja selle muutuse kohta, et seeläbi teha vajalikke muudatusi raviplaanis. Juhul, kui kohustuslikke põhiteenuseid ostetakse sisse teistelt juriidilistelt isikutelt, korraldab juhtumite arutelud tervisekeskus, kaasates neid teenuse osutajaid, kellelt teenus sisse ostetakse. Muudatus on vajalik, et tagada tervisekeskuses lisanduvate põhiteenuste osas juhtumikorraldus, muudatus on kooskõlastatud Eesti Perearstide Seltsiga.

10) tervisekeskuses on tagatud käesoleva määruse lisas 39 kehtestatud ressursid – kehtestatakse ressursside loetelu ning kogused, mis on arvestatud tervisekeskuse baasraha piirhinda ja mis peavad tervisekeskusel olema teenuse osutamiseks. Nimetatud ressursside loetelu ja kogused on kokku lepitud Eesti Perearstide Seltsiga.

Lõikes 3 sätestatakse baasrahale täiendavalt lõikes 2 sätestatud koefitsientidele rakendatavad koefitsiendid, kui ämmaemandusabiteenust ei osutata tervisekeskuse ruumides. Tervisekeskuse baasraha koefitsiendid tulenevalt nimistute arvust tervisekeskuses. 
Koefitsiendid on järgmised:
1) 3–4 perearsti korral on koefitsient 0,98;
 2) 5–6 perearsti korral on koefitsient 0,99;
 3) 7–13 perearsti korral on koefitsient 0,99;
 4) 14–19 perearsti korral on koefitsient 1,0;
 5) 20 ja enama perearsti korral on koefitsient 1,0.

 

Lõikes 4 sätestatakse baasrahale täiendavalt lõikes 2 sätestatud koefitsientidele rakendatavad koefitsiendid, kui füsioteraapiateenust ei osutata tervisekeskuse ruumides.
Koefitsiendid on järgmised:
1) 3–4 perearsti korral on koefitsient 0,98;
 2) 5–6 perearsti korral on koefitsient 0,99;
 3) 7–13 perearsti korral on koefitsient 0,99;
 4) 14–19 perearsti korral on koefitsient 1,0;
 5) 20 ja enama perearsti korral on koefitsient 1,0. 

Lõikes 5 sätestatakse baasrahale täiendavalt lõikes 2 sätestatud koefitsientidele rakendatavad koefitsiendid, kui ämmaemandusabi ja füsioteraapiateenust ei osutata tervisekeskuse ruumides.
Koefitsiendid on järgmised:
1) 3–4 perearsti korral on koefitsient 0,96;
 2) 5–6 perearsti korral on koefitsient 0,98;
 3) 7–13 perearsti korral on koefitsient 0,98;
 4) 14–19 perearsti korral on koefitsient 0,99;
 5) 20 ja enama perearsti korral on koefitsient 0,99.

Lõikes 3, 4 ja 5 sätestatakse koefitsiendid, kuna kohustuslike põhiteenuste osutamiseks vajalike ruumide kulu on arvestatud tervisekeskuse baasraha piirhinda. Kui aga teenuseid ei osutata tervisekeskuse ruumides, ei kaasne tervisekeskusele kohustuslike põhiteenuste osutamisega ruumikulu ning seetõttu arvestatakse koefitsienti rakendades baasrahast maha  vastavate ruumidega seotud kulu, et kasutada ravikindlustuse vahendeid otstarbekalt. Ruumikulu, mis on baasrahast maha arvestatud, on arvutatud, korrutades kohustuslike põhiteenuste ruumi suuruse (ämmaemandusteenuse puhul on see 16 m2, füsioteraapiateenusel 20 m2) ühe ruutmeetri maksumusega. Saadud kulu on maha lahutatud tervisekeskuse baasrahast tervisekeskuse nimistute kohta kokku ning leitud osakaal.

Lõikes 6 sätestatakse baasraha koefitsient juhul, kui tervisekeskuse perearstil on teine tegevuskoht, mis ei asu tervisekeskuse taristul. Sellisel juhul rakendatakse koodiga 3051 tähistatud baasraha piirhinda koefitsiendiga 0,8. Tervisekeskuse teise tegevuskoha eest makstakse baasraha koodiga 3051 alusel, kuna teises tegevuskohas peavad olema täidetud tavapärased üldarstiabi teenuse osutamise nõuded. Koefitsienti 0,8 rakendatakse, kuna koodiga 3051 tähistatud baasrahast on maha arvestatud perearsti koolituskulu, perearsti asendaja koolituse ajal, asjaajamisega seotud transpordikulu ning Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusega sõlmitud tervise infosüsteemi liidestumislepingu kulu patsiendile tervishoiuteenuse osutamisega seotud andmete töötlemiseks tervise infosüsteemis. Nimetatud ressursside kulu moodustab koodiga 3051 summast 20%. Nimetatud ressursside kulu on baasrahast maha arvestatud, kuna need kulud sisalduvad tervisekeskuse baasrahas ning teise tegevuskohaga seoses ei kaasne selles osas täiendavaid kulusid, vaid need on nimistu kohta ja arvestatud tervisekeskuse baasrahasse.

Näiteks 3 nimistuga tervisekeskus, kuhu kuuluval ühel perearstil on teine tegevuskoht ning kus osutatakse tervisekeskuse kohustuslikke põhiteenuseid tervisekeskuse taristul, saab baasraha kokku summas 3*3793,04+1*1283,58*0,8=12405,98 eurot kuus.

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

11. september 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

september 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.