Veskimägi: läbipõlemisest päästavad pere ja lähedussuhted

Madis Veskimägi
Madis Veskimägi

Tõstamaal tegutsev perearst Madis Veskimägi, kes teeb valveid ka Pärnu haigla EMOs, annab oma retsepti läbipõlemise vältimiseks.

Te tegutsete väga palju mitmel rindel, kas Teil on esinenud ka läbipõlemist või selle eelset seisundit?

Esmalt püüan määratleda mõiste “läbipõlemine”. Siin valitseb paras segadus ja küllap on enamus meist tundnud, et ollakse “läbi põlenud”. Läbipõlemissündroom on kestvam emotsionaalne ja vaimne kurnatus, mis toob kaasa alanenud hinnangu endale kui profesionaalile ning võib süvenedes mõjutada isiksuslikke omadusi. Läbipõlemisele on omane vaimne kurnatus, energia ja tahte alanemine, muututakse ükskõikseks oma töö suhtes. Läbipõlemist ja läbipõlemissündroomi tuleb eristada depressioonist, need seisundid on seotud tööga, täpsemalt ülemäärase tööga, töö korraldamatuse või negatiivse tööstressiga. Depressiooni diagnoosimise aluseks on vastavad kriteeriumid, see kulgeb meestel ja naistel täiesti erinevate avaldustega.

Läbipõlemist ei tohiks samastada tööst tingitud emotsionaalse väsimisega, see on täiesti normaalne seisund, mis möödub peale puhkust. Kui tulla oma tagasihoidliku isiku juurde, siis on muidugi esinenud tööst tingitud väsimust, stressi taluvusläve alanemist tööpäeva või valvekorra lõpuks. Kestvamat seisundit, mis vastaks eelpool toodud kriteeriumitele, pole aga esinenud.

Kui rutiinseks Te perearsti tööd peate? Mis on n-ö kõige nürimad töölõigud? Mis annavad adrenaliini? Perearstitöö valisin aastate eest sellepärast, et see on tõeliselt vaheldusrikas. Võimalik on näha patsienti kui tervikut, otsida seoseid tema erinevate vaevuste, perekondliku ja tööalase tausta vahel. Võimalik on rakendada arstiõppe teadmisi haige aitamisel või korraldada edasised uuringud ja konsultatsioonid. Töö maapiirkonnas, 50 km eemal linnast paarituhande patsiendiga piirkonnas kätkeb endas suurt vastutust. Üheltpoolt patsiendi usaldus pöördumisel kõige erinevamate probleemidega, teisalt peab omama täpset ülevaadet oma võimalustest, et mitte teha kahju. Iga meedik on aitaja, seda ootab meilt patsient ja ka meie iseendalt. Tunne ja teadmine, et on leitud raske haigus, ravi või protseduuriga on aidatud inimest- see on eriline ja annab energiat. Julgen rääkidagi pigem energiavahetusest patsiendiga, mitte “teenuse osutamisest”- haige on saanud abi ja on rõõmus. Kõige nürimad töölõigud tulenevad meie meditsiinikorralduse süsteemsetest vigadest- formaalsete uuringute ja saatekirjade tegemine, suunamised patsiendi soovil või eelhäälestusel kuhugi. Pean patsienti “süüdimatuks”, tema pole süüdi selles, et kuskilt “on kästud võtta ja teha”, patsient ei tohi seepärast kannatada. Küll aga tuleks põhjuseid otsida meie meditsiini korralad(amat)uses.

Mis aitab rutiini murda? Läbipõlemist ennetada? Olen endale leidnud lahenduse. Erialane töö n-ö mitmel rindel. Põhitöö maapiirkonna perearstina, seejärel valvetöö maakonnahaigla erakorralise mediitsiini osakonnas. Ühelt poolt uued kogemused paremaks tööks perearstina ja ka n-ö karastumine. Olla 16 või 24 tunnises haiglavalves ja hetkega tundub, et pingeline perearstitöö muutub väga meeldivaks ja rahulikuks tegevuseks. Ja on ka kolmas töölõik – artiklite ja õppefilmide koostamine ning õppepäevade läbiviimine erinevatele sihtrühmadele. Kui kõik see on parajas tasakaalus ja annab positiivset stressi, siis need täiendavad edukalt üksteist ja ei tekigi rutiini. Muidugi on tähtis korralik puhkus ja ööuni, tervislik ning maitsev toit, tegelemine hobidega, mõistlik ja regulaarne füüsiline koormus. Kõige tähtsam on ikka pere ja head lähedussuhted.

Kelle poole Te pöörduksite, kui stress on muutunud liiga suureks? Alustuseks tuleb ikka rääkida iseendaga ja oma pere, lähedaste ning sõpradega. Kasvõi iga päev või ülepäeva, rahulikult ja kusjuures ausalt arutada kõik läbi, mis hingele kogunenud. Hea toimega on mõnus pidu sõprade ja hea söögiga. Ei tohiks ära unustada lihtsalt laisklemist, vedelemist, mitte midagi tegemist ja unistamist. Katarsise ehk õndsa hingeseisundi saamine kõigest ilusast meie ümber - lapsed, eakad, loodus, väärt kultuurisündmused. Vestlustes oma väärikas eas patsientidega olen neilt õppinud, et rohkem kahetsetakse asju, mis on jäänud tegemata, kui seda, mis on tehtud. Paremat aega kui praegu ei saa tulla. Aktiivne puhkus, võimestamine ehk moodsa sõnaga rekreatsioon. See on enda proovilepanek keskkonnas, mis on väga kaugel igapäevasest keskkonnast ja ausalt öelda ka patsientidest. Olgu selleks paraja koormusega rattasõit, sõit purjeka, purilaua või mõne lennumasinaga, pilliõpe, kokkamine, kodune hobiehitus, foto ja videograafia, kaitseliit, matkamine looduses kaardi ja kompassiga. Kõik see on seni aidanud!

 

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

PÕHJA-EESTI REGIONAALHAIGLA otsib DIAGNOSTIKAKLIINIKU JUHATAJAT

Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA

03. detsember 2018

PÕHJA-EESTI REGIONAALHAIGLA otsib JÄRELRAVI KLIINIKU JUHATAJAT

Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA

10. detsember 2018

Meditsiini­uudised

6. november 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

november 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

oktoober 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.