Lapse palliatiivravi tähendab head hoolitsust lapse eest

Küsimustele laste palliatiivravi kohta vastab laste hematoloogia-onkoloogia resident Kristi Lepik.

Milline on laste palliatiivravi olukord Eestis? Milline Soomes, kus Te ka osalise ajaga töötate?

Eestis puudub selline eriala kui laste palliatiivravi, seega tegelevad sellega erinevate erialade spetsialistid.

Pahaloomuliste kasvajatega laste palliatiivset ravi koordineerib eelkõige laste hematoloog-onkoloog, kes on tegelenud ka lapse aktiivraviga.

Kas laps viibib haiglas või kodus, otsustatakse koos perekonnaga. Abiks on ka maakonnahaiglate lasteosakonnad, perearstid. Haiglaravi vajaduse korral jätkub palliatiivne ravi sageli samas kohas, samade inimeste juures, kus aktiivravigi, mistõttu üleminek on sujuv, lapsel ja vanematel ei teki lisastressi uue osakonnaga/personaliga harjumise näol.

Soomes on onkoloogiliste haigustega laste palliatiivne ravi eelkõige koduõenduse ja maakonnahaiglate õlul, ravi koordineerib siiski vastutav raviarst või konsultant ülikoolihaiglast.

Millal peaks alustama laste palliatiivraviga? Mis diagnoosid lisaks vähile seda eeldavad?

Palliatiivne ravi algab, kui põhihaiguse osas ei ole tervistumine võimalik ja ravi eesmärgiks saab võimalikult hea elukvaliteet võimalikult pikaks ajaks.

Suure osa moodustavad onkoloogilised diagnoosid, kuid kindlasti on see vajalik ka muude haiguste korral, millest tervenemine ei ole võimalik ja mis lühendavad eluiga (kaasasündinud arenguhäired, geneetilised, neuroloogilised haigused).

Mis on kaasaegse laste palliatiivravi põhiprintsiibid? Milline meeskond seda ideaalis toetab?

Laste palliatiivne ravi ei ole lihtsalt aktiivravi lõpetamine, see on üleüldine hoolitsus lapse eest (füüsilised, sotsiaalsed, emotsionaalsed, spirituaalsed vajadused) ja osaliselt algab juba diagnoosi saamise hetkel.

Ravi eesmärgiks on vältida ja leevendada lapse liigseid kannatusi lähtudes lapse huvidest. See on meeskonnatöö - perekond, arst, õde, psühholoog, füsioterapeut, sotsiaaltöötaja, erinevate erialade esindajad vastavalt konkreetsele situatsioonile.

Kus peaks palliatiivravi toimuma, st mis tingimustel saab selle üle viia koju? Kas on Tallinna Lastehaiglal häid näiteid selle kohta?

Palliatiivne ravi lähtub lapse huvidest, eelkõige soodustatakse võimalikult vähe haiglasolekut ja võimalikult palju kodusviibimist, et laps saaks tegeleda oma meelistegevustega, käia külas, koolis vms.

Selleks on eelistatud suukaudsed ravimid, vajadusel i/v ravimid või verekomponentide ülekanded päevastatsionaaris/maakonnahaiglas. Kui pere on valmis olema lapsega kodus, siis on see väga sageli ka võimalik.

Kuidas käib töö lapsevanematega, kes antud juhul on kindlasti väga oluline osapool?

Töö lapsevanematega algab kohe lapse diagnoosi selgumisel, jätkub kogu haiguse jooksul ja ka peale haiguse lõppu. Eelkõige on selleks aus suhtlus haiguse olemusest ja kulust konkreetsel lapsel, lapsevanema osalus raviprotsessis, psühholoogiline toetus.

Ka lapsega, kelle aktiivravi on lõppenud, jääb vanematel püsima tihe kontakt haiglapersonaliga. Nad teavad, et neil on alati olemas abi raviarsti näol ja võimalus pöörduda osakonda igal ajahetkel, kui kodusolemine enam misiganes põhjusel võimalik ei ole.

Millised palliatsioonialased ravijuhendid on kasutusel laste puhul Eestis?

Ühtegi eestikeelset laste palliatiivse ravi juhist välja töötatud ei ole. Eestis on kasutusel erinevad rahvusvahelised juhised, näiteks 2016. a lõpus Ühendkuningriikides ilmunud uus laste palliatiivse ravi juhis - NICE (National Institute for Health and Care Excellence) guideline.

Milliseid komponente laste palliatiivravi sisaldab?

Kas neilegi kehtib klassikaline valutrepp ja samad ravimid, mis täiskasvanutele.

Laste palliatiivne ravi sisaldab eelkõige erinevate sümptomite ärahoidmist - iiveldus, oksendamine, väsimus, veritsus, soolefunktsiooni häired, toitumisraskused, depressioon, unehäired, nahakahjustused, valu, hingamishäired jne.

Selleks kasutatakse erinevaid ravimeid (ka keemiaravi, verekomponentide ülekanded, antibiootikumid, kuni need aitavad kaasa lapse üldseisundi paranemisele), massaaži, füsioteraapiat, meditatsiooni, füüsikalisi võtteid jne.

Klassikaline valutrepp kehtib, ka ravimid on osaliselt samad mis täiskasvanutel (väikelastel kõiki ravimeid kasutada ei saa suure toimeaine sisalduse tõttu).

Eelistatud on suukaudne ravi, kui see ei õnnestu, ka nahakaudne ja veenisisene ravi. Oluline on ravi regulaarsus, sümptomite tekke ennetamine (valu, iiveldus). Palliatiivse ravi hulka kuulub ka lapse ja pere ettevalmistamine lapse surmaks.

Kas viimasel ajal on laste palliatiivravi valdkonda midagi uut lisandunud?

Viimasel ajal tehtud antiangiogeneetiline ravi ajukasvajatega lastel on andnud neile lastele pikema sümptomitevaba perioodi haiguse lõppstaadiumis.

Võimalus kasutada infusioonipumpa veenisisese valuravi teostamiseks kodus.

Kui sageli peaks lapspatsiendi ravivajadust ümber hindama?

Individuaalselt, ehk siis olenevalt konkreetse patsiendi seisundist nii sageli kui vaja.

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

PÕHJA-EESTI REGIONAALHAIGLA otsib JÄRELRAVI KLIINIKU JUHATAJAT

Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA

10. detsember 2018

PÕHJA-EESTI REGIONAALHAIGLA otsib DIAGNOSTIKAKLIINIKU JUHATAJAT

Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA

03. detsember 2018

Meditsiini­uudised

6. november 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

november 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

oktoober 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.