Kulutõhusus määrab paljuski ravimikuuri saamise

Kulutõhusus on haigekassa abil ravisaajate nimekirjast n-ö välja praakinud paljud vähihaiged. Eestis on see piir 40 000 euro juures aastas. Kui veab, siis ravim ikkagi haigeni jõuab.

Vähiravifondile Kingitud Elu selgitas haigekassa kulutõhusust hiljuti nii: “See on mõõdupuu selleks, kas ravimist saadav kasu ja selle eest küsitav hind on tasakaalus. Meie tänases solidaarses ravikindlustuses on üks põhimõtteid, et olemasolev raha tuleb investeerida sinna, kust sellest tõuseb kogu elanikkonda arvestades suurim tervisekasu. Et seda hinnata, tuleb püüda iga ravimi ja teenuse korral aru saada, mis on hind ja milline saadav tervisekasu.”

Piir 40 000 euro juures

Eestis järgitakse ravimite puhul WHO põhimõtet, mille järgi loetakse kulutõhusaks ravimeetodid, kus lisanduva kvaliteetse eluaasta maksumus ei ületa kolmekordset rahvusliku kogutulu aastamäära elaniku kohta.

Hetkel on see tase umbes 40 000 euro juures. Kulutõhusus on vaid üks komponent otsuse tegemisel. Vastavalt seadusele võetakse veel arvesse vajadust, alternatiivide olemasolu ja mõju eelarvele.

Neid ravimeid, mida fond on aidanud inimestele osta, ei rahasta haigekassa just seetõttu, et ravimitootja küsitud hind pole kooskõlas ravimi tõhususega. “Otsuseid ei tee muidugi mitte haigekassa ise, vaid sotsiaalministeeriumi juures olev ravimikomisjon. Sisuliselt hinnatakse need ravimid liiga kalliks – aga see ei tähenda, et haigekassa kalleid ravimeid üldse ei rahasta – rahastab küll,” räägib Kingitud Elu tegevjuht Katrin Kuusemäe

Fondipoolne ühe kuu ravi toetus jääb suurusjärku 3000–6000 eurot. 2016. aastal hüvitas fond patsientide ravi 750 000 euro eest, 2017. aastal on toetatud ligi 200 000 euro väärtuses.

Abivajajaid on palju – kokku on 3,5aastase tegevusaja jooksul abi saanud ligi 120 inimest vanuses 5-83 eluaastat ja nende ravi toetuseks on kulunud ligi 1,8 miljonit eurot.

“Me ei taha fondi nimel öelda, et haigekassa eksib ja peaks kinni maksma kõik. Rahalised võimalused on alati piiratud, tuleb teha valikuid. Ravimite hindades on sageli palju õhku – farmaatsiakompaniide aktsionärid tahavad ka elada,” räägib tegevjuht.

Kuusemäe kinnitab, et vähiravifond on 100% kulutõhus. “Püüame absoluutselt igale haigele pakkuda lahenduse. Rahastame vaid ravi, millest on kasu,” lisab ta.

Nii juhtubki tema sõnul, et paljud n-ö mitte kulutõhusaks tunnistatud ja riigi poolt justkui maha kantud inimesed elavad fondi toel veel aastaid kvaliteetset elu või saavad koguni terveks.

“Teine hea uudis on, et haigekassa soodusravimite nimekiri järjest täieneb. Ja mitut ravimit, mida on aidanud osta vähiravifond, kompenseerib nüüd riik. Viimati võttis riik meilt üle näiteks rinnavähiravimi Perjeta rahastamise. Seda vajab umbes 24 patsienti aastas,” tunnustab tegevjuht haigekassa tegemisi.

Metoodikad erinevad

Kulutõhususe toob ravimite mitte Eestisse jõudmise põhjusena välja ka Roche Eesti juht Kadri Mägi. “Põhjus, miks paljud ravimid ei ole Eestis kättesaadavad, on lisandunud kulutõhusus. Aga meie omalt poolt väidame, et kõik sõltub metoodikast, kuidas kulutõhusust hinnata ja kuhu seada piirmäär,” kinnitab Mägi.

Mägi sõnul võiks Eestit võrrelda teiste sarnaste riikidega, kellel sarnane ajalooline taust ja on võrreldaval majanduslikul tasemel. “Näiteks Sloveenia, Tšehhi, Slovakkia. Loomulikult me ei saa ennast võrrelda Skandinaavia maadega, kus inimese kohta on riigi tulu suurem,” toob Mägi välja. “Siin on käärid selles osas, mida saab näiteks Sloveenia arst lubada patsiendile ja mida saab Eestis arst lubada. Aga need on väga põhimõttelised otsused, kuhu piir tõmmata.”

See kajastub Mägi sõnul kogu tervishoiu rahastamises. Sloveenias ei ole tema sõnul see 5–6% SKPst nagu meil, see on üle 8%, mis on üle Euroopa keskmise.

“Tervishoid on paraku kallis, midagi ei ole teha. Kõik oleneb sellest, kui palju me oleme valmis tervishoidu panustama. Sealt tuleb ka see, kui kiiresti saavad uued ravimid Eestis kättesaadavaks,” lisab Mägi.

Kuidas jõuavad uued ravimid Eestisse?

Reeglina esitab taotluse ravimi soodusravimite nimekirja lülitamiseks ravimitootja, kui tegemist on retseptiravimitega apteegis.

Haiglaravimite kohta esitab taotluse erialaühendus ja haigekassa saab nimekirja teha täiendusi ning muudatusi.

Kadri Mägi toob välja, et üheks oluliseks küsimuseks on hoopis see, miks taotlusi ei esitata.

“On olukordi, kus tootja ei esitagi taotlust, sest tõenäosus selleks, et ravim saaks rahastatud, on väga väike. Või on põhjuseks see, et tootja esindust ei olegi Eestis,” ütleb Mägi.

Roche’i valdkond on valdavalt haiglaravimid, mille kohta teevad taotlused erialaühendused. Arstid teevad ettepaneku haigekassale, ravimifirma omakorda räägib haigekassaga läbi võimaliku hinna suhtes.

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

4. detsember 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

november 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

november 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.