Revolutsioon C-hepatiidi ravis saabus 10 aastat tagasi

Mai alguses Tartus Eesti Arstide Päevadel oli üheks käsitletavaks probleemiks krooniline C-hepatiit. Selle viimasel ajal väga aktuaalseks muutunud teema juhatas sisse Ida-Tallinna Keskhaigla gastroenteroloogiakeskuse juhataja Triin Remmel.

Maailma Terviseorganisatsioon võttis 2016. aastal vastu eesmärgi likvideerida aastaks 2030 maailmast C-hepatiidi epideemia ehk langetada haigestumust 80–90% võrra. Probleem on väga oluline, sest paljudes maades on C-hepatiidi viiruse (HCV) levimus kõrge ja haigus avastatakse hilises faasis. Nimelt on haigus diagnoosimise hetkeks tihti kestnud 10–30 aastat ja väljunud latentsest faasist ehk on tekkinud tsirroos. Seetõttu suureneb ka haigestumus ja suremus maksavähki. Aktuaalsust tõstab ka fakt, et viimasel aastakümnel on saanud võimalikuks C-hepatiidi efektiivne ravi ja seeläbi haige eluea pikendamine.

C-hepatiidi viirus avastati 1989. aastal ja sellealane testimine sai võimalikuks alles vähem kui veerand sajandit tagasi. Viirusel on seitse genotüüpi, mille levik on erinevates riikides erinev, mis tähendab, et on võimalik korduvnakatumine. Eestis on levinuim genotüüp 1b. Maailmas on C-hepatiidiga nakatunud hinnanguliselt umbes 170 miljonit inimest. Epidemioloogilised uuringud C-hepatiidi leviku kohta Eestis puuduvad, kuid seda saab kaudselt hinnata HCV antikehade esinemise sageduse alusel doonorveres. Seda hakati kontrollima 1994. aastal ja 2006. aasta andmetel esines HCV 1,5% veredoonoritest. Eestis peaks selle järgi nakatanuid olema umbes 20 000, kellest 16 000–17 000 põeb kroonilist C-hepatiiti.

Riskirühmadeks on enne 1994. aastat vereülekandeid saanud inimesed, varasemad dialüüsipatsiendid, doonororgani saanud, meditsiinitöötajad, päästjad ja politseinikud, süstivad narkomaanid, tätoveeritud ja augustatud inimesed ning ka viirusekandja pereliikmeid, kui kasutatakse ühiseid hügieeni- või maniküürivahendeid. Viirus levib ka emalt lootele ja sugulisel teel (mõlema tõenäosus on 5%).

Ägedat C-hepatiiti diagnoositakse harva, sest sümptomid on ebaspetsiifilised ja ikteerilist faasi esineb vaid 25%-l haigetest. Haigus muutub kergelt krooniliseks: isegi 60–90% nakatunutest ning neil on ka suurem risk tsirroosi, maksapuudulikkuse ja maksavähi tekkeks.
Progresseerumine tsirroosiks on tõenäolisem vanematel patsientidel, meestel, alkoholi tarvitajatel, maksa steatoosi või raua ainevahetushäirete korral ning samaaegse HIV ja/ või HBV infektsiooni korral.

Sümptomeid sageli ei anna
Kroonilise C-hepatiidiga inimestel reeglina sümptomeid ei esine, kuid veres on leitavad nii HCV antikehad kui HCV RNA, tervenemisel jäävad püsima ainult antikehad. Transaminaaside tase kõigub patsientide lõikes suuresti. Kui haigel leitakse antikehad, tuleks ta edasi suunata nakkusarsti või gastroenteroloogi vastuvõtule, kes määrab edasised analüüsid, uuringud ning vajadusel ravi. Ägedas faasis piirdutakse reeglina jälgimisega, kuid kroonilise C-hepatiidi ravi eesmärk on viiruse elimineerimine – see tähendab, et ravi lõpus ja 12 nädalat hiljem ei oleks RNA verest tuvastatav.

Ravi alustamise üldised kriteeriumid on tõestatud haigus, fibroosi aste, vastunäidustuste puudumine, tsirroosi esinemisel selle kompensatsioon.

Prognostilistest faktoritest on olulisim fibroosi aste. Oluline on teada ka kroonilise C-hepatiidi maksaväliseid manifestatsioone, milleks on krüoglobulineemia, B-rakuline mitte-Hodgkini lümfoom, porphyria cutanea tarda, membranoproliferatiivne glomerulonefriit, lame lihhen, Sjögreni sündroom.

Ravis on toimunud olulised arengud
C-hepatiidi ravis on viimasel kümnendil toimunud olulisi arenguid. Varasemalt on raviks kasutatud algul interferooni, millele hiljem lisandus ribaviriin. Siiski oli ravi efektiivsus kesine – selle kombinatsiooniga tervenes ligi 27% patsientidest genotüüp 1 puhul ja 60% genotüüp 2 puhul. Hiljem tuli kasutusele ka pegüleeritud interferoon, kuid toime jäi endiselt pigem tagasihoidlikuks ja kõrvaltoimeid esines rohkesti.

Revolutsioon ravis saabus 2007. aastal, kui kinnitati kolmikravi genotüüp 1-le. Hiljem on lisandunud veel ravimeid, mis on varasemast paremini talutavad ja ravi efektiivsus on üle 95%.
Eestis on hetkel saadaval kahe firma ravimeid, mis kõik toimivad paremini 1. genotüübile, seetõttu on 2. genotüübiga patsientide ravimine keerulisem. C-hepatiidi ravimid on meil 100% soodustusega patsientidele, kellel esineb fibroos astmes F2–F4, on maksasiirik või krüoglobulineemia ja viiruse genotüüp on 1 või 4.

Genotüüpide 2. ja 3. puhul kasutatakse aga endiselt kombinatsiooni pegüleeritud interferoon + ribaviriin, millel on palju kõrvaltoimeid ja eelpoolmainituist väiksem efektiivsus.
Eestis tegeleb C-hepatiidi raviga 40–50 arsti, ravitud on umbes 600 haiget, kellel on 1. genotüüp. Paljud neist patsientidest on varem saanud edutult muud ravi. Ravi kestus uue skeemiga on 12 nädalat. Oluline on, et reaalses elus on ravi efektiivsus sama suur kui ravimiuuringutes.
ITK gastroenteroloog Triin Remmel märkis veel, et kuigi sellest räägitakse üsna vähe, on HCV-surmasid maailmas sama palju või rohkem kui HIViga seotud surmasid. Ta lisas, et samas ei ole kindlat seisukohta, keda täpselt skriinida.

Praeguse rahastamise juures on küsimus ka selles, et kui leiame skriiningu käigus madala fibroosiastmega patsiendi, siis jääb ta lihtsalt jälgimisele ja ravi talle ei pakuta. Remmel rõhutas, et viiruse leviku tõkestamiseks on väga oluline tagada vereproduktide ohutus ja infektsioonikontroll eelkõige riskigruppide seas.
Jätkub 13. juuni lehes.

Lisa kommentaar

  • Doris Mark, peremeditsiini resident

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

PÕHJA-EESTI REGIONAALHAIGLA otsib JÄRELRAVI KLIINIKU JUHATAJAT

Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA

10. detsember 2018

PÕHJA-EESTI REGIONAALHAIGLA otsib DIAGNOSTIKAKLIINIKU JUHATAJAT

Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA

03. detsember 2018

Meditsiini­uudised

20. november 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

november 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

oktoober 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.