Puukentsefaliidi levik Eestis on madal

Puukentsefaliiti esines mullu vaid 81 korral, tänavu pole ühtegi juhtu veel ette tulnud. Kas tegu on vähenenud ohuga või on vaktsineerimisest nii suur kasu? Selgitab terviseameti epidemioloogianõunik Kuulo Kutsar.

Tegelikult on suhteliselt väikest (80–90 juhtu) puukentsefaliidi haigusjuhtude arvu viimase kahekümne aasta jooksul Eestis täheldatud/registreeritud kuueaastaste perioodidega, mis vastab puukide elutsükli varieerumisele/pikkusele. Viimati registreeriti rohkelt puukentsefaliiti aastal 2011 (250 juhtu, toim), mis kinnitab kuueaastase perioodi teooriat.

“Puukide elutsükli pikkust/perioodilisust mõjutavad sellised tegurid nagu puukide toidulaua rikkus või vaesus – puugid imevad näriliste, veiste, kitsede, põtrade, hirvede, jm metsloomade verd, kes on ühtlasi puukentsefaliidi viiruste pärisperemeesteks ja säilitajateks looduses,” selgitas Kuulo Kutsar.

Järelikult sõltub puukide arvukus looduses tema sõnul nende loomade arvukusest meie ökosüsteemis.

“Kindlasti mõjutab puukide arvukust ka kliima/ilmastik, sest puuk vajab elutegevuseks niiskust,” lisas ta.

Inimesed on teadlikumad

Lisaks on Kutsari kinnitusel vähendanud kokkupuudet puukidega ja seega puukentsefaliidi viirustega nakatumise ohtu järgmised tegurid:

- inimeste mõistvam ja teadlikum käitumine looduses ja enda kaitsmine puugihammustuste eest;

- puukidega potentsiaalselt sagedamini kokku puutuvate elukutsetega inimesi on hakatud rohkem vaktsineerima;

- puhkajad ja matkajad teavad reeglina puugirohkeid piirkondi ja vaktsineerivad end;

- on hakatud rohkem kasutama putukatõrjevahendeid, ent Kutsari sõnul on nende efektiivsus kahjuks varieeruv;

- linnaparkides ja koduaedades niidetakse muru madalaks, mis piirab puukide levikut;

- puugirohketes piirkondades elavad või suvitavad inimesed on võtnud kuulda hoiatust, et vabalt väljas jooksvaid koeri ja kasse ei või ilma karvkatet üle kontrollimata eluruumidesse lubada;

- inimesed on teadvustanud hoiatust, et nahka tunginud puuk tuleb kiiresti eemaldada.

Kaitseb kuni viis aastat

Ühtlasi soovib Kutsar viidata sellele, et aastatega on kujunenud märkimisväärne immuunsust omavate inimeste hulk, kuna aastas lisandub umbes 30 000 immuniseeritud ja korduvimmuniseeritud ehk immuunsust pikendanud inimest. Seega lisandub aastas Kutsari sõnul umbes 2,3% elanikest, kes omavad immuunkaitset.

Puukentsefaliidi vastu vaktsineerimise tulemusena kujunenud immuunsus püsib kuni viis aastat. “Korduvvaktsineerimine on väga oluline,” rõhutas epidemioloogianõunik.

Lastel ja vanuritel soovitatakse korduvvaktsineerida kolme aasta tagant.

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

9. oktoober 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

september 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

september 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.