Elavhõbedat kasutab hambaravis veel mõni üksik arst

Eestis kasutab hambaamalgaami praegu vaid paar protsenti hambaravikabinettidest ning ka ainult kapseldatud kujul.

Läinud nädalal kiitis valitsus heaks Minamata konventsiooniga ühinemise eelnõu. Tegemist on elavhõbedakonventsiooniga, mille eesmärk on kaitsta inimeste tervist ja keskkonda elavhõbeda põhjustatud kahjude eest. 

Konventsiooni üks artikkel kõneleb hambaravis kasutatavast hambaamalgaamist. Eestis kasutab hambaamalgaami 1–2% hambaravikabinettidest ning ka ainult kapseldatud kujul. Seega tekib meil väga vähe ka hambaamalgaami jäätmeid: 2012. aastal 3 kilo, 2013. ja 2014. aastal amalgaami jäätmeid ei tekkinud.

Elavhõbe ja paljud selle ühendid on inimestele, ökosüsteemidele ja elusloodusele ohtlikud. Seepärast on see tunnistatud alates 2003. aastast Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni keskkonnaprogrammiga (UNEP) üleilmselt murettekitavaks aineks. Nüüd on kokku lepitud elavhõbedakonventsioonis ehk Minamata konventsioonis, millega liitus ka Eesti.

„Elavhõbe on ülemaailmse tähtsusega ohtlik kemikaal, kuna ta võib atmosfääri kaudu kaugele levida ning seega pole ükski riik selle eest ka kaitstud. Kui inimene selle kord juba keskkonda viib, siis see seal ka püsib ning lisaks sellele et see on keskkonda hävitav, avaldab see olulist negatiivset mõju inimeste tervisele,“ ütles keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna juhataja Kaupo Heinma.

Kuna raskmetallide saaste levib kaugkande teel, siis on Eestile kasulik, kui ka teistes maailma piirkondades hakkavad kehtima samasugused keskkonnanõuded elavhõbeda kohta, nagu need on juba kehtestatud Euroopa Liidus. Seetõttu toob Minamata konventsiooniga ühinemine olulist kasu Euroopa Liidu, sh Eesti keskkonnale ja eestlaste tervisele, peamiselt tänu mujalt maailmast pärineva elavhõbedaheite eeldatavale vähenemisele.

Eestis elavhõbedat enam lubamatult palju ei kasutata. Ka ei ole selle sisaldus ohtlikult kõrge meie välisõhus. Elavhõbedaühendite ja -aurude heiteid õhku on Eestis 500–600 kg aastas. Peamiselt pärinevad heited Ida-Virumaalt elektrijaamadest. Tuhas sisalduvad elavhõbedaühendid püütakse kinni elektrifiltritega ning parim võimalik tehnika on seega kasutusel. Kuna põlevkivi põletamisel tekkiv põlevkivituhk (nii kolde- kui lendtuhk) sisaldab väga väikses koguses elavhõbedaühendeid, siis ei ole mingit olulist mõju keskkonnale või inimtervisele täheldatud. 

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

14. august 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

juuli 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.