Ruth Kalda: 3 aastat residentuuri on peremeditsiinis ebapiisav

Prof Ruth Kalda, TÜ peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi juhataja.
Prof Ruth Kalda, TÜ peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi juhataja.

Arstiteaduse residentuuri peremeditsiini eriala üldjuhendaja prof Ruth Kalda taotleb peremeditsiini residentuuri pikendamiseks neljale aastale, sest senine kolm aastat kestev õpe on ajale ammu jalgu jäänud.

Peremeditsiini residentuuri kestus Eestis on praegu kolm aastat. Sellise kestusega vastame küll ELi miinimumnõuetele, kuid samas oleme Eestis üsna erandlik oma erialase väljaõppe lühikese kestuse osas ja sama ka Euroopas. Eestis on kolme aastase erialase väljaõppega vaid taastusravi, otorinolarüngoloogia, peremeditsiin ja oftalmoloogia.

Prof Kalda toob välja, et enamikes riikides on peremeditsiini erialane väljaõpe 4 aastat või veel pikem. 

EL direktiivide kohaselt peab peremeditsiini erialane väljaõpe olema läbi viidud vähemalt 50% ulatuses peremeditsiini kliinikutes ja keskustes. See tähendab, et üldkestusega 36 kuust, mis sisaldab ka 3 kuud puhkust, peaks peremeditsiini resident vähemalt 18 kuud praktiseerima perearstikeskustes.

Kalda selgitab, et kuna peremeditsiini eriala on oma definitsiooni kohaselt eriala, mis tegeleb patsientidega vanusest, soost ja probleemist sõltumata, osutab järjepidevat arstiabi ja tegeleb kõigi esmaste probleemidega, siis on väga oluline piisav väljaõpet ka teistel erialadel, eeskätt lastehaigused, sisemeditsiinilised erialad (kardioloogia, pulmonoloogia, nefroloogia, gastroenteroloogia ), üld-ja pisikirurgia, nina-kõrva-kurguhaigused, naistehaigused, nahahaigused, aga ka erakorraline meditsiin ja kiirabi.

Peremeditsiini residentuuri 3-aastane kestus aga tähendab seda, jätkab Kalda, et teistes erialakliinikutes ja haiglates läbitav praktika aeg on väga lühike ja oleme pea ainus eriala, kus on mitmeid 1-kuulise kestusega rotatsioone- neuroloogia, kardioloogia, pulmonoloogia, nanahaigused, endokrinoloogia, nina-kõrva-kurguhaigused jt.

Ühekuuline rotatsioon ei taga piisavat teoreetilist väljaõpet, rõhutab Kalda, ja oskuste arendamist vastaval erialal, sest sellest 1 kuust umbes nädal kujuneb osakonna organisatoorsete aspektidega ja töökorraldusega kohanemiseks. Eeskätt on väga oluline pikendada praktika kestusi kardioloogias, pulmonoloogias, endokrinoloogias, sest vastavad haigused on Eestis kõige sagedasemad oma levimuselt ja suremuselt ja moodustavad perearsti tööst juhtiva osa. Perearsti roll eelpoolnimetatud valdkondade krooniliste haiguste ennetamisel, ravimisel ja jälgimisel on aasta-aastalt suurenenud, samuti soovitakse perearsti osatähtsuse kasvu edaspidi veelgi suurendada.

Kalda sõnul on üha enam hakatud avaldama survet ka selleks, et nii naha- kui ka silmaarstide juurde pääseksid patsiendid vaid perearsti saatekirjaga. See toob kohe päevakorda ka praktika kestuse pikendamise nahahaigustes ühelt kuult kahele, kui ka väljaõppe vajaduse silmahaigustes. Praegu silmahaiguste alal väljaõpet peremeditsiini residendid ei saa.

Lisaks on ilmnenud tõsiseid probleeme ühekuuliste rotatsioonide tõttu arst-residentide ravikindlustuse olemasolu tagamises. Nimelt on ravikindlustatud üle ühekuulise töölepingu alusel töötav töötaja. Juhul kui töölepingute vormistamine sujub tõrgeteta ravikindlustus ei katke. Kui aga resident mingil põhjusel ei sõlmi järgnevat töölepingut (nt haigestumise tõttu või töölepingu sõlmimine viibib ka mõnel teisel põhjusel), jääb arst resident ilma ravikindlustusest.

Kalda ütleb, et praeguse residentuuriprogrammi sees ei ole võimalik teha muudatusi, mis tagaks eelpoolnimetatud vajaduste lahendamise. Samas, ühe lisa-aasta lisamisel on võimalik muuta erialane väljaõpe selliseks, et ta vastab paremini tervishoiukorralduslikele, aga ka peremeditsiini residentide endi ootustele. Erialase residentuuri pikendamise vajadust on tunnistatud juba pea 10 aastat ja vastavaid ettepanekuid eriala juhtide poolt edastatud.

Ta jätkab, et vastava otsuse tegemisel peaks vaatlema kogu tervishoiukorraldust Eestis üldiselt ja kui soovitakse esmatasandi tervishoiu osatähtsust suurendada, siis on oluline tagada ka esmatasandi eriala väljaõppe piisav kvaliteet ning erialane kompetentsus. Kolme aastane residentuur peremeditsiinis kehtestati ajal, kus perearstil ja esmatasandi arstiabil ei olnud veel sellist rolli, nagu seda on praegu ja loodetakse lähitulevikus.

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

11. september 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

september 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.