II kursuse õde ei ole vastutuseks küps

Kiirabi.
Kiirabi.

Kuigi arstiõppe IV kursuse ja ämmaemanda- ja õeõppe II kursuse läbimine annab üliõpilastele üldteadmised kliinilisest haiguskäsitlusest ja esmased õendusoskused, ei ole need piisavad iseseisva vastutuse kandmiseks, leiavad kõrgkoolide esindajad aruteluringil olevat kiirabibrigaadi määrust kommenteerides.

Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õppeprorektor Kersti Viitkar toob määrusesse „Kiirabibrigaadi koosseisu ja varustuse nõuded ning tööjuhend“ plaanitavaid muutuseid kommenteerides välja, et kool üldiselt toetab muutuseid, sh üliõpilaste töötamist kiirabibrigaadi teise liikmena.

Küll aga täpsustab ta, et II kursuse kohustuslikud ained läbinud üliõpilane võib tegutseda vaid õe juhendamisel ja vastutusel, mitte iseseisvalt ja seda ka pärast 60-tunnise erakorralise meditsiini väljaõppe programmi läbimist. Praeguses määruse sõnastuses vastutuse ja iseseisva tegutsemise piiri nii selgelt määratletud ei ole.

Samal seisukohal on Tallinna Tervishoiu Kõrgkool. Kooli rektor Ülle Ernits lisab oma kommentaarides, et kuigi arstiõppe IV kursuse ja ämmaemanda- ja õeõppe II kursuse läbimine annab üliõpilastele üldteadmised kliinilisest haiguskäsitlusest ja esmased õendusoskused, ei ole need piisavad ega ka tõendatud iseseisva vastutuse kandmiseks.

Ernitsa sõnul peab kool õigeks, et sarnaselt tervishoiuteenuse osutamisega omavad arstiõppe, ämmaemandaõppe ja õeõppe üliõpilased õigust osaleda kiirabiteenuse osutamisel. Sel juhul on vajalik see kehtestada samadel tingimusel nagu TTKS § 43 lõike 1 punktide 2–4 terviktekstis, mille kohaselt tervishoiuteenuse osutamisel võivad osaleda nimetatud õppekavade üliõpilased vastavalt arsti ja ämmaemanda või õe juhendamisel ja vastutusel.

Ta jätkab, et määruse lisas toodud kiirabibrigaadi liikme oskused ei vasta õe ja ämmaemanda II kursuse lõpetanu oskustele suhteliselt suurel määral. Näiteks ei ole üliõpilasel oskusi ja teadmisi ravi alustamiseks. Koolitusprogrammi kokkupanemisel on kindlasti vajalik analüüsida oskusi, mis on õppekava kohaselt selleks ajaks omandatud ja mis mitte. Esmasel hinnangul ei ole 60-tunnine koolitus selleks Ernitsa sõnul piisav.

Ka Kersti Viitkari hinnangul ei ole ravi alustamine kindlasti II kursuse lõpetanud üliõpilase pädevuses. Oskuste loetelus on nimelt ka selliseid, mis tulevad õe õppekavas käsitlemisele III  kursusel (näiteks normaalse sünnituse vastuvõtt, triaaž) ja millist pädevust üliõpilasel II kursuse läbides olla ei saa.

Viitkar lisab, et tervishoiukõrgkoolid tuleks lisada töötamise eeltingimuseks oleva 60-tunnise erakorralise meditsiini väljaõppe kursuse väljatöötamisse, et oleks selge ülevaade, millised pädevused on üliõpilasel õppekavajärgselt II kursuse lõpuks omandatud ja mida peaks kursusel kindlasti käsitlema.

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

PÕHJA-EESTI REGIONAALHAIGLA otsib DIAGNOSTIKAKLIINIKU JUHATAJAT

Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA

03. detsember 2018

PÕHJA-EESTI REGIONAALHAIGLA otsib JÄRELRAVI KLIINIKU JUHATAJAT

Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA

10. detsember 2018

Meditsiini­uudised

6. november 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

november 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

oktoober 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.