Kuhu kaob haigekassa raha?

Gerli Paat-Ahi
Gerli Paat-Ahi

Kui haigekassa kulusid ei saa vähendada, siis on uudsete lahendustega võimalik nende tempokas tõus peatada, kirjutab Äripäevas Gerli Paat-Ahi mõttekojast Praxis.

Tervishoiusüsteemi jätkusuutlikumaks muutmise ja haigekassa eelarve suure miinusega on vaja kiirelt tegeleda. Haigekassa ravi rahastamise maht 2016. aastal on võrreldes 2013. aastaga kasvanud 22%. Sealjuures on ravi saanud isikute arv püsinud samal tasemel ning ravijuhu keskmine maksumus suurenenud keskmiselt 18%. Mingis osas on veidi kallinenud ka raviteenused ise, kuid peamiseks süüdlaseks on ravi saajate vanusrühmade muutus.

On selge, et nooremad inimesed vajavad vähem arstiabi ja tänu sellele on ka nende keskmine ravijuhu maksumus odavam. Näiteks 20–29aastaste inimeste keskmine eriarstiabi ravijuht maksab 458 eurot, kuid 60–69aastaste keskmine ravijuht maksab juba 1036 eurot ning 80+ inimestel 1252 eurot. Sellised erinevused on oodatavad ning tingitud peamiselt nii eakate puhul kaasuvatest haigustest, pikemaajalisest haiglaravist kui ka üldisest kehvemast taastumisvõimest.

Eakate osakaal rahvastikus suureneb iga aastaga ning see mõjutab märkimisväärselt ka haigekassa eelarvet. Kui 20–29aastaste vanuserühma eriarstiabi saanud isikute arv on 2016. aastal võrreldes 2013. aastaga vähenenud 11%, siis 60-69 ja 80+ vanuserühmades on see 10% tõusnud. See aga on omakorda kaasa toonud ka vastavalt 10,1 ja 12,3 miljonilise euro suuruse eriarstiabi kulude suurenemise (sh näiteks kasvajate ravi rahastamine on 60-69 vanuserühmas tõusnud 28% ning 80+ vanuserühmas isegi 43%).

Tulebki teistmoodi vaadata

Selge on see, et vähiravi tehakse ka tulevikus haiglas ja seda muuta ei saa, küll aga tuleks pöörata enam rõhku sellele, et eakamad inimesed elaksid võimalikult kaua ja tervena oma kodus. Selle eelduseks on integreeritud teenuste (st tervishoiu ja sotsiaalhoolekande teenused koos) hea kättesaadavus.

Näiteks Hollandis rakendatakse uutmoodi lähenemist, et kui eakas inimene haiglaravilt välja saab, siis tegeleb temaga kuni täieliku tervenemise või stabiliseerumiseni multidistsiplinaarne meeskond, kuhu kuuluvad vastavalt vajadusele erinevad arstid, õed, hooldajad, koduabilised jne. Sellega välditakse korduva haiglaravi vajadust, haiguse süvenemist, uute haiguste tekkimist ning seega ka kulude suurenemist. Lisaks saab inimene olla oma kodus, mis samuti soodustab tervenemist ning väldib Hollandi näitel ka depressiooni teket.

Veel enam aitaks kulusid kontrolli all hoida muidugi see, kui inimene üldse haiglaravile ei satuks ning saaks juba ennetavaid teenuseid, nt gripivaktsiin või juhtumikorraldaja, kes aitaks inimesel õigel ajal õige teenuseni jõuda.

Arvestades seda, et 60+ inimeste osakaal suureneb iga aastaga, siis on selge, et ka haigekassa kulude vähenemist selle vanusegrupi ravimiseks ei ole ette näha ning tuleb leida alternatiivseid ja kulutõhusamaid võimalusi probleemiga tegelemiseks. Ilmselt haigekassa kulusid praegusega võrreldes ei ole võimalik küll vähendada, kuid uudsete lahenduste leidmise ja rakendamisega saaks ehk peatada nii tempokat tõusu.

Lugu on leitav Äripäevast.

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

PÕHJA-EESTI REGIONAALHAIGLA otsib DIAGNOSTIKAKLIINIKU JUHATAJAT

Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA

03. detsember 2018

PÕHJA-EESTI REGIONAALHAIGLA otsib JÄRELRAVI KLIINIKU JUHATAJAT

Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA

10. detsember 2018

Meditsiini­uudised

6. november 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

november 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

oktoober 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.