Uuring: Eesti tervishoid on heal tasemel

Ülemaailmse Global Burden of Disease 2015 uuringu raames kasutati esmakordselt tervishoiu kvaliteedi ja kättesaadavuse indeksit (Healthcare Quality and Access (HAQ) Index). Indeks arvutati iga uuringus osalenud riigi jaoks 1990. ja 2015. aasta kohta ning võis varieeruda vahemikus 0-100.

Indeksi arvutamisel tugineti surmapõhjustele, mida loetakse tervishoiu abil ennetatavaks. See tähendab, et mõõdetakse suremust nende põhjuste tagajärjel, mis ei tohiks toimiva tervishoiusüsteemi korral olla fataalsed.

Loe uudist uuringu kohta ka siit.

HAQ indeksi väärtused jagati 2015. aasta väärtuste alusel detsiilidesse. Kui 1990. aastal kuulus Eesti oma näitajaga 195 uuringus osalenud riigi seas kuuendasse detsiili, siis aastaks 2015 oli Eesti tõusnud üheksandasse detsiili. Kümnendasse ehk kõrgeimasse detsiili kuulusid mitmed Lääne-Euroopa riigid, Jaapan, Kanada, Uus-Meremaa jt, kusjuures kõrgeim HAQ indeksi väärtus oli Andorras (95) ja Islandil (94).

Eesti HAQ indeksi väärtus (81) oli võrdne USA-ga, samasse detsiili kuulusid veel näiteks Ühendkuningriik, Ungari, Poola ja Horvaatia. Madalaimasse detsiili kuulusid mitmed Aafrika ja Aasia riigid. Meie naaberriikidest oli Soome ja Rootsi indeksid ühed kõrgeimad (90), Läti ja Leedu indeksid olid vastavalt 78 ja 77.

Indeks on kõrgel tasemel ka surmapõhjuste osas

Indeks arvutati ka eri surmapõhjuste lõikes. Eesti indeks oli kõrgel tasemel (üle 95) nakkushaiguste (va tuberkuloos) ja sünnitusabiga seotud surmapõhjuste, aga ka krooniliste hingamisteede haiguste puhul. Võrreldes juhtivate riikidega jäi Eesti indeks madalaks peamiselt südame-veresoonkonna haiguste, emakakaelavähi ja tuberkuloosi puhul.

Lisaks HAQ indeksi absoluutväärtusele leiti selle erinevus tasemest, mida võiks eeldada riigi sotsiaalmajandusliku seisundi järgi. Vahe tegeliku ja maksimaalse eeldatava HAQ indeksi vahel oli Eesti puhul 1990. aastal 11,5 punkti ning see vähenes 6,9 punktini aastaks 2015. Kui mitmetes Lääne- ja Põhja-Euroopa riikides 2015. aastal see vahe praktiliselt puudus, siis Eesti näitaja oli parem kui enamikus Ida-Euroopa riikides (näiteks Ungaris 8,0, Poolas 9.2, Leedus 10.4, Lätis 10,6). Samas oli vahe märgatav ka näiteks Taanis (5,2) ja Ühendkuningriigis (5,7).

Uuringus järeldati, et globaalsel tasandil on tervishoiu kättesaadavus ja kvaliteet küll märgatavalt paranenud, kuid suured erinevused püsivad ja paljud riigid jäävad alla tasemele, mida on suutnud saavutada teised samas sotsiaalmajanduslikus seisundis riigid.

Lisa kommentaar

  • Kaire Innos ja Mall Leinsalu,
    TAI epidemioloogia ja biostatistika osakonna vanemteadurid

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

14. august 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

juuli 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.