Augusti doktoritööd: geenidest ja liikumisest

Doktoritööd kaitstakse augusti lõpus.

Kerli Mooses kaitseb 23. augustil kell 12.15 väitekirja „Eesti 7–13aastaste õpilaste liikumisaktiivsus ja kehaliselt mitteaktiivne aeg erinevates koolipäeva osades ja vastavus liikumisaktiivsuse soovitustele“.

Kokkuvõte: Eesti õpilaste liikumisaktiivsus koolipäeval – milline on olukord?

Eesti õpilaste liikumisaktiivsuse tase on murettekitavalt madal – vaid veerand Eesti 7-13aastastest õpilastest liigub igal koolipäev tervise seisukohalt piisavalt, samas kui ligikaudu viiendik õpilastest ei täida soovituslikku liikumisaktiivsust mitte ühelgi koolipäeval. Sellisele tulemuseni jõudis uuring, kus mõõdeti liikumisanduritega üle Eesti 636 õpilase liikumisaktiivsust koolipäevadel.

Vastavalt nii riiklikule kui ka rahvusvahelistele soovitustele peaksid õpilased liikuma iga päev vähemalt 60 minutit intensiivsusega, mis tekitab soojatunde ja toob kaasa hingamise sagenemise. Lisaks soovitatakse veeta võimalikult vähe aega istudes. Kuna õpilased veedavad palju aega koolis, on koolil oluline roll õpilaste liikumisaktiivsuse toetamisel ning istuva aja vähendamisel. Uuringus osalenud õpilased kogusid veerand päevasest aktiivsest liikumisest koolis, samas kui naaberriigis Soomes on vastav näitaja pea poole suurem. Vaadates liikumisaktiivsust erinevates ainetundides nähtus, et valdavat osa ainetunde iseloomustab pikk istumisaeg ehk enamik ainetunnist veedeti istudes. Samas eri riikide tulemused on näidanud, et liikumise ja tunni teema lõimimine võimaldab ka ainetundidel oluliselt panustada päevase soovituslikku liikumisaktiivsuse taseme saavutamisesse. Nagu võis eeldada, oli koolis kõige aktiivsemaks tunniks kehaline kasvatus, kus kolmandik tunnist veedeti soovitusliku intensiivsuse tasemega. Samas üllatuslikult kolmandik kehalise kasvatuse tunnist olid õpilased kehaliselt mitteaktiivsed ehk istusid, seisid. Sellele vaatamata oli õpilaste päevane liikumisaktiivsuse tase oluliselt kõrgem nendel päevadel kui osaleti kehalise kasvatuse tunnis ning seda sõltumata treeningutel osalemisest.

Uuringu tulemused viitavad, et koolis on kasutamata potentsiaali õpilaste liikumisaktiivsuse suurendamisel ja istuva aja vähendamisel. Seega on vajadus toetada koole liikumisvõimaluste loomisel läbi aktiivsete (ja pikemate) vahetundide, liikumise lõimimise ainetundidesse, täiendavate liikumistundide lisamise tunniplaani ning aktiivse koolitee võimaluste loomise.

Uku Haljasorg kaitseb 29. augustil kell 14.00 väitekirja „Tsentraalse tolerantsuse eest vastutavad transkriptsioonilised protsessid tüümuses” 

Kokkuvõte: 
Immuunsüsteemi üheks alustalaks on T-rakkude võime eristada haigustekitajatest pärinevaid („võõraid“) valke kehaomastest („omadest“) valkudest. Selle eristusvõime tagab immuuntolerantsuse mehhanism, mis jaguneb tolerantsust tekitava keskkonna põhjal kaheks: tsentraalseks ja perifeerseks tolerantsuseks. Tsentraalse T-rakulise tolerantsuse tekkepaigaks on südame ees asuv organ, tüümus ehk harknääre, kus arenevaid T-rakke „õpetatakse“ vältima immuunvastust „omale“. Selles protsessis on keskne roll tüümuse epiteelirakkudel ja neis rakkudes avalduvatel valgufaktoritel, nn transkriptsioonifaktoritel, mis reguleerivad teisi geene ja mille osalusel tehakse kahjutuks „oma“ valkudega reageerivad T-rakud. Üheks oluliseks transkriptsioonifaktoriks on Autoimmuunsuse Regulaator (Aire), mille mutatsiooni puhul T-rakud reageerivad „omale“ ning patsientidel tekivad mitmeid organeid mõjutavad autoimmuunsed haigused. Seega aitab tüümuses avalduvate transkriptsioonifaktorite uurimine paremini mõista immuunsüsteemi haigusi, kus „oma“ ja „võõra“ eristamine on häiritud, nagu autoimmuunhaigused ning iseeneslikud raseduse katkemised.

Töö keskendus tüümuse epiteelis tsentraalse tolerantsuse ja seega immuunsüsteemi terviklikku toimimist mõjutavate geenide regulatsiooni uurimisele. Tuvastati imetajate genoomis geenidevahelise piirkonna, ilma milleta ei ole Aire avaldumine tüümuses võimalik. Leiti ka, et tiinuse ajal muutub tüümuses olevate epiteelirakkude arv ja geenide avaldumine sedavõrd, et väheneb võime meelitada tüümusesse T-rakkude eellasrakke ning suunata nende arengut. Käesoleva töö viimases osas leidsime, et lisaks Aire-le on tüümuse epiteelis teine transkriptsioonifaktor, Irf4, mis otseselt mõjutab tüümuses T-rakulist tolerantsust. 

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

PÕHJA-EESTI REGIONAALHAIGLA otsib DIAGNOSTIKAKLIINIKU JUHATAJAT

Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA

03. detsember 2018

Meditsiini­uudised

6. november 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

november 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

oktoober 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.