Mullused rasked haigused numbrites

Haigekassa ravikvaliteedi aruanne annab teada 2016. aastal avastatud esmastest vähijuhtudest ja annab ülevaate teistestki rasketest haigetest, nagu insuldihaiged.

Esmaseid kopsuvähihaigeid diagnoositi HVA haiglates mullu 874.

Maovähki diagnoositi 407 korral.

Esmakordselt diagnoositud rinnavähki esines 800 juhtumit.

Emakakaelavähki registreeriti 166 juhtumit.

Emakakehavähki aga 258 korral.

Munasarjavähki diagnoositi 196 korral.

Numbreid insuldist

2016. a ägeda insuldi diagnoosiga raviarvega patsientide arv oli 3629, kellest 20% surid 30 päeva jooksul.

Kõige rohkem surijaid 30 päeva jooksul oli 85+ vanuses inimestel, kellel oli intratserebraalne hemorraagia e peaajusisene verevalum - seal oli suremus 66%. Kokku suri selle diagnoosiga 41% haigetest 30 päeva jooksul.

Kui diagnoosiks oli peaajuinfarkt, oli keskmine suremus 30 päeva jooksul 17% ja kõige suurem taas 85+ vanusegrupis, kus see oli 32%.

Haigekassa raport (selle osa analüüsijad dots Janika Kõrv ja dr Andrus Kreis) kinnitab, et vajalik on kõik patsiendid, kellel on prognoos paranemiseks, toimetada haiglasse, kus on insuldiüksused (stroke unit) ja ööpäevaringne valmisolek trombolüüsiks. Sertifitseeritud insuldiüksused peavad olema loodud kõikides piirkondlikes ja keskhaiglates. Üldhaiglatesse jäävad ravile ainult patsiendid, kes on insuldieelselt väga halva funktsionaalse võimekusega (voodihaiged) või on raske kaasuva patoloogia tõttu halva prognoosiga, mistõttu ravi ei paranda patsiendi elukvaliteeti.

Raporti järgi on 77% insuldi akuutravi toimunud kesk- või piirkondlikes haiglates. 

Trombolüüsi kohta kirjutab raport, et Tallinnas on toimunud muutus trombolüüside arvus: PERH-s on see vähenenud, Tallinna keskhaiglates suurenenud.

Põhjuseks on Tallinna kiirabipiirkondade ümberjagamine, mistõttu on vähenenud PERHi sattuvate Tallinna haigete osakaal võrreldes maakondadest tulevatega. Maakonnast tulevad haiged ei kutsu piisavalt kiiresti kiirabi ja ka kiirabitransport võtab rohkem aega. 

On suurenenud üldhaiglates tehtud trombolüüside arv. See on vastuoluline tendents: ühest küljest ei ole see õige (sest raviotsuse peab tegema neuroloog, tagatud peab olema protseduuri kvaliteet), teisalt ei saa aga protseduuri jätta tegemata. Kuressaare Haiglas ja veel ka mõnes teises suuremas üldhaiglas on vajalik luua telemeditsiini teenus, mille eest peaks tasuma haigekassa.

Trombolüüsitud patsientide osakaal on muu maailmaga võrreldes hea ja selle parandamine saab ühelt poolt toimuda elanikkonna teadlikkuse kasvatamise abil, milleks võimalused peaks leidma riik.

 

 

 

 

 

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

PÕHJA-EESTI REGIONAALHAIGLA otsib DIAGNOSTIKAKLIINIKU JUHATAJAT

Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA

03. detsember 2018

PÕHJA-EESTI REGIONAALHAIGLA otsib JÄRELRAVI KLIINIKU JUHATAJAT

Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA

10. detsember 2018

Meditsiini­uudised

6. november 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

november 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

oktoober 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.