Haigekassa suunas raha Tsahkna haiglale

SA PJV Hooldusravi juhatuse liige Anders Tsahkna.
SA PJV Hooldusravi juhatuse liige Anders Tsahkna.

Soodustuskelmuse kahtlustuse saanud SA PJV Hooldusravi, mis kuulub samuti kelmuses kahtlustuse saanud Anders Tsahknale, on haigekassalt saanud üha rohkem raha õendusabiteenuse eest, kirjutab Äripäev.

See, kuidas haigekassa on raha jagamist korraldanud, on tekitanud haigekassa ja mitme ta partneri vahel paksu verd. Silma torkab, et hüppeliselt on kasvanud just PJV Hooldusravi rahastamine, mille eelistamine haigekassa poolt tuli teistele suure üllatusena. Seda enam, et sihtasutus jäi haigekassa enda korraldatud õendusabiteenuse pakkujate leidmise konkursil eelviimasele kohale, kirjutab Äripäev.

Lisaks on PJV Hooldusravi maksuvõlg kasvanud praeguseks 710 236 euro suuruseks ning tal lasub 3,9 miljoni euro suurune soodustuskelmuse kahtlustus.

Haigekassa korraldas 2014. aastal konkursi, et reastada paremuse järjekorras Harjumaa õendusabiteenuse pakkujad ja seejärel nendega vastavalt tulemustele neljaks aastaks lepingud sõlmida. Nii Hiiu Ravikeskuse kui ka Benita Kodu ASi üllatus aga oli suur, kui pärast esimest aastat muutis haigekassa rahastamist ja suurendas pea poole võrra PJV Hooldekeskuse mahtu, samal ajal kui teistele ravikeskustele on aastate jooksul raha vähem andma hakatud.

Küsimise peale teatas haigekassa, et konkursi tulemus kehtis vaid esimesel aastal. Erimeelsus osapoolte vahel lõppes kohtus, kus Benita AS võitis esimeses ja kaotas teises astmes. Praegu oodatakse, kas riigikohus võtab asja menetlusse või mitte.

Põhjuseks varasem kokkulepe

PJV Hooldusravi omanik, endine poliitik Anders Tsahkna selgitas, et haigekassa hakkas neile rohkem raha maksma seepärast, et europrojekti raames ehitati neile juurde 200 voodikohta. Europrojekti üheks tingimuseks on aga, et investeeritud raha ka sihtotstarbeliselt kasutataks, mis on antud juhul haigekassa kohustus.

Tsahkna lisas, et otsuse europrojektina õendusabiteenuse mahtu suurendada tegid 2015. aastal valitsus ja algselt ka Põhja-Eesti regionaalhaigla, kes müüs hiljem kohustuse konkursi käigus edasi. Tsahkna sõnul maksid nad konkursi võidu eest Põhja-Eesti regionaalhaiglale 1,66 miljonit eurot.

Haigekassa Harju osakonna direktor Ado Viik kinnitas Tsahkna öeldut, et PJV Hooldusravi ravimahtu suurendati 2015. aasta teises pooles, kui valmisid hoolduskeskuse uued ruumid ning nende eest tasuti tolleaegse valitsuse korralduse alusel riigieelarvest. Viigi sõnul andsid uued ruumid PJV Hooldusravile aasta varem peetud konkursil lisapunkte, mistõttu on ka eelistus põhjendatud.

Maksuvõlg ehituse pärand

Küsimusele, kas haigekassat ei tee murelikuks partneri maksuvõlg, vastas Viik, et haigekassal on PJV Hooldusraviga sõlmitud leping kuni järgmise aasta juulini ja kuna partner oli enne lepingut maksuametiga võlgade ajatamises kokku leppinud, ei ole olnud haigekassal põhjust muretseda, et nende lepingupartneril on pea sama suur maksuvõlg kui haigekassa neile poolaastas ravijuhtude eest maksab.

Tsahkna selgitas, et PJV Hooldusravi 710 000 euro suurune maksuvõlg on sellest ajast, kui haiglas toimus ehitus ja kõige eest kohe ei saanud tasuda. Praegu läheb tema sõnul maksuvõla tagasi maksmisega hästi – maksuametiga on tagasimakse graafik kokku lepitud ja PJV Hooldusravi püsib maksetega graafikus.

Sama rekonstrueerimisprojekti pärast lasub praegu 3,9 miljoni euro suuruse kelmuse kahtlustus Anders Tsahknkal, PVJ Hoolduskeskusel, ruume rekonstrueerinud Astlanda Ehituse juhil Kaupo Kolsaril ja tema äripartneritel Jaan Tuhal ja Taivo Tähel.

Sel aastal maksab haigekassa PJV Hooldusravile mõlemas poolaastas üle 820 000 euro. Samal ajal on PJV omanik Anders Tsahkna öelnud, et ettevõttel on maksuvõlg seepärast, et haigekassa maksab neile liiga vähe. Sel kevadel ütles, Tsahkna, et PJV Hoolduskeskust võib oodata pankrot. 

Võidab kalleim hind

Ravikeskuse Benita Kodu AS juht Marilin Vaksman sõnas, et haigekassa kulutab raha ebamõistlikult, kuna ostab rohkem teenust keskustelt, kes küsivad sama teenuse eest kõrgemat hinda.

„Jääb selgusetuks, mis põhjusel eelistatakse sama kvaliteediga kallimat teenust  olukorras, kus haigekassal on eelarvest miljoneid eurosid puudu,“ ütles ta.   Õendusabiteenuste ravijuhtude hinnad on nelja aasta jooksul tõusnud kõikides raviasutustes, välja arvatud AS Kallavere Haiglas. Viimase hinnad on võrreldes 2014. aasta teise poolaastaga langenud 27%. Seda sellepärast, et algselt maksis haigekassa Kallavere haiglale ühe ravijuhu kohta 1910 eurot, mis oli üle kahe korra kallim kui odavaima pakkuja Benita Kodu hind.

Vaksman rääkis, et kui Benita Kodu osales 2014. aastal õendusabi tervishoiuteenuse osutajate valiku konkursil, siis nad eeldasid, et pingerida kehtib neli aastat nagu ka leping, mis selle põhjal sõlmiti. Peale esimest aastat selgus, et konkursi pingerida kehtis ainult esimesel aastal. Lisaks on haigekassa üldtingimustes kirjas, et 80% lepingu mahust tagatakse igal juhul. Teise aasta alguses pakuti Benita Kodule ca 66% algsest lepingumahust, mis ei ole kooskõlas algselt kokkulepituga, mistõttu pöördutigi kohtu poole. „Praegu oleme äraootaval seisukohal, kas riigikohus hakkab asja arutama või ei,“ lisas ta.

PJV pakub keerulist teenust

Haigekassa hinnangul on aga pilt kirjum. Viik selgitas, et õendusabi vajavad patsiendid on oma tervisemurede poolest erineva raskusastmega ja PJV on üks asutus, kes teenindab just keeruliste diagnooside ja suurt abi vajavaid patsiente. „Paljudel teistel asutustel on osade patsientide teenindamiseks kas piiratud võimalused või puudub võimalus kõigi patsientide raviks,“ rääkis ta ja rõhutas, et juhul, kui PJV hoone suletakse, siis patsiendid leivad ravimise võimalused kindlasti teiste praeguste lepingupartnerite juures.

Samas ütles Viik, et haigekassal on õigus leping mõistliku etteteatamise tähtajaga üles öelda juhul kui teenuse osutajal pole enam seaduslikult õigus teenust pakkuda. Seega nii kaua, kuni partner täidab oma lepingulisi kohustusi haigekassa ees ja muid rikkumisi ei ilmne, jätkab haigekassa PVJ Hooldusraviga koostööd. „Saame kontrollide põhjal kinnitada, et praegu on PJV Hooldusravi täitnud haigekassa ees oma kohustused,“ ütles Viik.

Taust: Tsahkna miljonikelmuse kahtlustus

Juunis peeti kelmuse kahtlustusega kinni ettevõtjad Anders Tsahkna, Kaupo Kolsar, Jaan Tuha ja Taivo Tähe. Kahtlustuse järgi esitas SA PJV Hooldusravi juhatuse liige Anders Tsahkna sotsiaalministeeriumile taotluse tema ettevõttele kuuluva Keila Haigla hoonete osaliseks rekonstrueerimiseks, teades, et taotluses esitatud andmed ei vasta tegelikkusele ja taotluse koostamise eesmärk oli pettuse teel toetust saada. Samuti kahtlustatakse Tsahknat rahandusministeeriumile teadvalt ebaõigete andmetega toetuse väljamaksetaotluste esitamises. Kokku maksis rahandusministeerium Anders Tsahkna esitatud väljamaksetaotluse alusel toetust riigiprokuröri sõnul ligi 3,9 miljonit eurot

Riigirokuröri Eve Oleski sõnul oli skeemi eesmärgiks saada haigla rekonstrueerimiseks raha nii, et nõutud omafinantseeringut ise ei tasuta. Selleks paisutati ehitusmaksumus tegelikkusest kunstlikult mitme miljoni euro võrra kõrgemaks,“ selgitas riigiprokurör kahtlustuse sisu. Kahtlustuse järgi on veel teised ettevõtjad kontrolli all olevate ettevõtete kaudu luua näiliste tehingute ahela abil ja fiktiivsete arvete alusel ebaõige ettekujutuse omafinantseeringu kulude katmisest.

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

PÕHJA-EESTI REGIONAALHAIGLA otsib DIAGNOSTIKAKLIINIKU JUHATAJAT

Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA

03. detsember 2018

PÕHJA-EESTI REGIONAALHAIGLA otsib JÄRELRAVI KLIINIKU JUHATAJAT

Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA

10. detsember 2018

Meditsiini­uudised

6. november 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

november 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

oktoober 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.