Laidoja: digilahendused peavad aitama aega kokku hoida

Tallinna Perearstide Seltsi juht Reet Laidoja.
Tallinna Perearstide Seltsi juht Reet Laidoja.

Mais Tallinna Perearstide Seltsi juhiks valitud Reet Laidoja kavatseb kätt pulsil hoida digilahenduste
edasiarendamisel, mis tagaksid patsiendi sujuva liikumise meditsiinisüsteemis ning aitaksid tublisti kokku hoida perearstide aega.

Linnamõisa Perearstikeskuses perearstina töötav ja neli aastat Tallinna Perearstide Seltsi juhatusse kuulunud Reet Laidoja kinnitas, et digilahenduste teema on talle südamelähedane. Seltsi juhtides on tema eesmärkide seas kindlal kohal digisaatekirjade, digiregistratuuri ja e-konsultatsiooni teenuste arengul silma peal hoidmine, sest need on perearsti tööga lahutamatult seotud – saab ju patsiendi liikumine meditsiinisüsteemis tavaliselt alguse just perearsti juurest.

“Esmatasandi meditsiin on meditsiini alustala – patsient asub tavaliselt oma tervisemuresid lahendama esmatasandi kaudu ja see, milline on patsiendi edaspidine liikumine meditsiinisüsteemis, sõltub paljuski perearstist,” kirjeldas Laidoja. Ta lisas, et kui meil on tugevam esmatasand, on ka eriarstiabi tugevam. “Kui teeme rohkem asju ära esmatasandil: otsuseid, uuringuid, analüüse, jääb eriarstil rohkem aega tegeleda kitsamate küsimusega, mis on just tema ampluaa,” selgitas Laidoja oma mõttekäiku lähemalt.

Eriarstile ainult e-konsultatsiooni kaudu

Pikkadest järjekordadest eriarstide juurde pääsemisel on küll palju räägitud, kuid Laidoja arvates kasutatakse siinkohal täiesti vale terminit.

“Mina räägiksin vajaduspõhistest järjekordadest. On patsiente, kes peavad kiiresti eriarstile saama ja on patsiente, kel on veidi rohkem aega oodata.
Selleks, et süsteem paika loksuks, oleks vaja perearstidel ja eriarstidel koostööd teha,” nentis Laidoja.

Tema hinnangul oleks hea, kui eriarst saaks patsiendi haiguslooga enne tutvuda, kui too tema uksest sisse astub ning seda on võimalik teha e-konsultatsiooni abil. Veelgi enam – peaaegu 20 aastat perearstina töötanud Reet Laidojal on ambitsioonikas eesmärk, et kõik eriarstile suunamised võiksid hakata käima läbi e-konsultatsiooni teenuse.

Edasine sõltub juba konkreetse patsiendi terviseseisundist: kas eriarst võtab patsiendiga tegelemise üle või annab hoopis e-konsultatsiooni käigus perearstile juhiseid, kuidas patsienti edasi ravida, ilma et see peaks eriarsti vastuvõtule minemagi.

E-konsultatsiooni teenusega liitumine on olnud nii perearstidele, eriarstidele kui ka tervishoiuasutustele vabatahtlik ja see omakorda tähendab, et kõik tervishoiuasutused ja erialad sellega liitunud pole.

“Infektsioonhaigused, neurokirurgia, muud kirurgia erialad,” loetles Laidoja erialasid, mis e-konsultatsiooni teenuse kasutamiseks veel käsi pole löönud, kuid kelle liitumisest saaksid kõik osapooled palju kasu.

Eriarstid ja haiglad teevad head koostööd

Laidojal on hea meel, et enamik erialasid on teenusega liitunud (praeguseks 16 eriala) ja e-konsultatsiooniteenust on perearstidele vähemalt Tallinnas hakanud osutama kõik haiglad. “Ehkki e-konsultatsiooni teenuse osutamine nõuab eriarstiabiasutustes töökorralduse muutust, on teenust osutavad eriarstid mõistnud selle häid külgi ja vajalikkust,” möönis Laidoja.

Praegu moodustavad e-konsultatsiooni teenuse kaudu eriarstiabisse suunamised veel väikese osa kõigist suunamistest, kuid nende arv kasvab. Laidoja leidis, et e-konsultatsiooniteenus on kasulik kõigile osapooltele – eelkõige patsiendile, kuid ka suunavale perearstile ja konsulteerivale eriarstile, sest aitab oma tööd paremini organiseerida. Siiski on vaja teha veel selgitustööd nii teenusest saadava kasu kui ka selle praktiliste kasutamisõpetuste kohta nii eriarstide kui ka perearstide seas.

“Näiteks perearst ei saa saata patsiendi kohta sisutühja saatekirja e-konsultatsiooni teenusele, sest sel juhul pole eriarstil võimalik konsulteerida,” tõi Laidoja näite, et kasvuraskusi ikka veel on. “Eriarstilt ootame tagasi selget vastust, millest nii patsient kui perearst saavad üheselt aru, millised on edasised sammud patsiendiga tegelemisel ja kelle vastutusalasse ta jääb.”

Omaette teema on ka digilahenduste kasutamismugavus. “Võtsin ükskord aega – mul võttis digisaatekirja saatmise protsess aega 1 minuti ja 40 sekundit. Selle aja jooksul ei saa ma aga oma tööprogrammis mitte midagi muud teha – ainult oodata. Nii et lahendused võivad idee poolest head olla, aga praktikas ei jõua infosüsteemid järele,” nentis Laidoja. “Siin on tööpõld väga lai, et infosüsteemid oleksid mugavad ja säästaksid arstile aega patsientidega tegelemiseks,” rõhutas tohter.

Perearsti peab tegelema liiga paljuga

Sotsiaalministeeriumi uuringud näitavad, et patsiendid on nii perearstide kui ka pereõdede tööga rahul. Rahulolevate inimeste arv on viimastel aastatel olnud üle 90%. Kuid kuidas perearstid ise oma tööga rahul on?
Reet Laidoja mõtles hetke ja asus arutlema.

Tema hinnangul on perearstid väga suure missioonitundega inimesed, kes armastavad oma tööd. Samas on neil ka väga suur oht läbipõlemiseks, sest survet on igalt poolt: patsientidelt, eriarstidelt, tervishoiu korraldajatelt, sotsiaalsüsteemilt. “Perearstides nähakse teinekord sellist jõudu, mis meditsiinis kõik probleemid ära lahendab,” muigas ta.

Tõsinedes mainis Laidoja, et perearsti tööpõllule tungib päris palju tegevusi, mis tegelikult oleks sotsiaalsüsteemi pärusmaa – perearst on ju inimesele lihtsasti kättesaadav ning nii pole midagi imestada, kui lisaks otsestele tervisemuredele tuleb tohtril tegeleda ka muude küsimustega.
Reet Laidoja leiab, et perearstid saavad üksteist toetada tervisekeskustesse koondumisega. “Energiat, raha ja jõudu säästvam on töötada teistega koos kui üksinda, sest võimalusi oma töö paremaks korraldamiseks ja aja planeerimiseks on rohkem,” sõnas arst.

Lisa kommentaar

  • Heli Lehtsaar-Karma

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

KURESSAARE HAIGLA otsib RAVIJUHTI

Kuressaare Haigla SA

31. jaanuar 2018

Meditsiini­uudised

5. detsember 2017

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

november 2017

Laadi PDF

Tervise­uudised

november 2017

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.