Veterinaarid väärkasutavad inimravimeid

Lehmad
Antibiootikumid jõuavad meieni ka farmiloomade ravimite kaudu.

MTÜ Veterinaarravimitootjate Liit pöördus maaeluminister Tarmo Tamme poole seoses inimtervishoius kasutamiseks mõeldud ravimite väärkasutamisega veterinaarias. Üks veterinaar on ka Eesti Loomaarstide Ühingu aukohtusse antud.

Veterinaarravimitootjate Liidu juhatuse liige Rasmus Kuklane juhtis ministri tähelepanu asjaolule, et vaatamata põllumajandusministri 2005. määrusele „Ravimite ning ravimsöötade loomahaiguste ennetamiseks ja raviks kasutamise tingimused ja kord“ sätestatule toimub Eestis jätkuvalt inimtervishoius kasutamiseks mõeldud ravimite väärkasutamine. 

Teie ministeeriumi valitsemisalas olev Veterinaar- ja Toiduamet aga paraku ei täida õigusaktidega talle pandud kohustusi ning vältimatult soodustab inimtervishoius kasutamiseks mõeldud ravimite väärkasutamist. Oleme omalt poolt sellele probleemile tähelepanu juhtinud juba aastaid. 

Nimelt on määruses, tulenevalt Euroopa Liidu õigusaktidest, kehtestatud kaskaad, millal võib üleüldse kasutada inimtervishoius kasutamiseks mõeldud ravimit loomal.

Kaskaadi kohaselt võib, kui teatud liiki loomale manustamiseks ettenähtud ravim ei ole Eestis kättesaadav, kasutada teist liiki loomale manustamiseks ettenähtud ravimit või sama liiki loomale muul näidustusel manustamiseks ettenähtud ravimit. Kui eelnimetatud võimalustest mitte miski muu ravim ei ole kättesaadav, siis võib kasutada ka inimtervishoius kasutatavat ravimit, mis ravimi omaduste kokkuvõtte põhjal on mõeldud kasutamiseks samal näidustusel. Igal juhul võib Eestis müügiloaga veterinaarravimi asemel kasutada muud ravimit üksnes juhul, kui see on meditsiiniliselt põhjendatud (ravimi kasutamine on looma tervise ja loomakaitse seisukohalt põhjendatud). 

Ravimite väljakirjutajad ja n-ö peamised kasutajad (s.t eelkõige loomaarstid) pole aga kas sellisest kaskaadist midagi kuulnudki või siis lihtsalt eiravad õigusaktis sätestatut. Meile teadaolevalt Veterinaar- ja Toiduamet määruse täitmise üle järelevalvet kas üldse ei teosta, või teostatakse järelevalvet ebapiisavalt, -pädevalt ning –kvaliteetselt. Juhime tähelepanu, et iga määruse täitmise rikkumine on väärtegu ravimiseaduse § 109 mõttes.  

Ka MTÜ Eesti Veterinaarravimihulgimüüjate Liit, kuhu kuuluvad kõik suuremad veterinaarravimite hulgimüüjad, liikmed nentisid viimasel kohtumisel, et tegemist on väga tõsise probleemiga, mis takistab nii veterinaarravimite mitmekesisust Eestis kui ka investeeringuid veterinaariasse. Nii on vaieldamatu fakt, et nii mõnedki Euroopa Liidus asuvad suured veterinaarravimite tootjad ei ole pidanud vajalikuks teha investeeringuid Eestisse, kuna inimtervishoius kasutamiseks mõeldud ravimite väärkasutamise tõttu ei nähta sellele perspektiivi. 

Käesolevas pöördumises esitatud probleemi ilmestamiseks toome mõned näited (kasutame selleks Eesti Ravimiameti poolt koostatud ametlikke andmeid: humaanravimite müük veterinaararstidele aasta 2016, vt lisa)

1. Lysthenon (toimeaine sukametooniumkloriid). Kokku müüdud 480 pakendit. Näidustus: skeletilihaste lõõgastamiseks täiendavalt üldanesteesiale kirurgilistel operatsioonidel või täiendavalt sedatsioonile intensiivravis (sh võib seda kasutada üksnes arst, kes valdab endotrahheaalse intubeerimise ja kunstliku ventileerimise tehnikat ning ainult tingimustes, kus koheselt on kättesaadav varustus hapniku manustamiseks ja süsinikdioksiidi eemaldamiseks). Lysthenon´i näol on veterinaarias tegemist müügiloata lihaste relaksantiga, mida loomadel kasutatakse Eestis eutanaasia eesmärgil. Teisisõnu, loom, kellele Lysthenon´i eutanaasia eesmärgil manustatakse, sureb äärmiselt piinarikast lämbumissurma olles võimetu liigutama. Tegemist on määruses sätestatu ilmselge teadliku eiramisega, olgugi et tegelikkuses on olemas müügiloaga veterinaarravimid, mida saab looma eutanaasias kasutada ning mis ei põhjusta loomale piinu. 

2. Augmentin (toimeainega amoksitsiliin + klavulaanhape). Kokku müüdud 3 447 pakendit. Kas selle osas on tehtud mingisugustki sisulist järelevalvet? Tegelikkuses on müügiloaga vastav veterinaarravim olemas. Mh mainib käesolevale pöördumisele allakirjutanu, et ka tema koeral soovitas veterinaararst kasutada Augmentin´i, sest see oli veterinaararstil kliinikus olemas – mis laadi meditsiiniline põhjendus see küll Määruse mõttes olla võiks?

Kuivõrd nn humaanravimid on veterinaarvaldkonnas käsitletavad kui müügiloata ravimid, siis võiks meie arvates olukorra lahendada analoogselt müügiloata veterinaarravimite turustamisega veterinaarias. Antud hetkel, kui soovitakse Eestis turustada müügiloata veterinaarravimit, siis taotlevad loomarstid selleks luba läbi Eesti Loomaarstide Ühingu või Eesti Väikeloomaarstide Seltsi. Kui selts/ühing on seisukohal, et müügiloata veterinaarravim on vajalik , siis esitatakse selleks Ravimiametile vastav taotlus. Analoogselt võiks olla reguleeritud ka nn humaanravimite kasutamine veterinaarias.

Tuginedes ülalesitatule palume viivitamatult:
1) selgitada, miks ja millisel meditsiinilisel põhjendusel (olukorras, kus on olemas müügiloaga veterinaarravimid) turustatakse Eestis veterinaarvaldkonnas jätkuvalt suuremahuliselt Lysthenon'i ja Augmentin´i?
2) selgitada, mida on Veterinaar- ja Toiduamet teinud (sh järelevalvemenetlused), et oleks välistatud Lysthenon ´i ja Augmentin´i väärkasutamine?
3) alustada diskussiooni ning võimalikku õigusakti muudatust, et tulevikus vältida inimtervishoius kasutamiseks mõeldud ravimite väärkasutamist veterinaarias;
4) alustada järelevalve menetlust Veterinaar- ja Toiduameti tegevuse üle seoses inimtervishoius kasutamiseks mõeldud ravimite massilise väärkasutamisega veterinaarias. Samuti palume Veterinaar- ja Toiduametile anda selged juhised, et Määruse täitmist tuleb kontrollida ning teha vastavat selgitustööd ka veterinaararstide hulgas.

 

Ühe veterinaari juhtum aukohtus arutlusel
Eesti Loomaarstide Ühingu president Priit Koppel vastas maaeluministeeriumi järelpärimisele, et inimtervishoius kasutamiseks mõeldud ravimite kasutamine veterinaarmeditsiinis on Eesti Loomaarsti Ühingu jaoks oluline teema.

1. Eesti loomaarstide erialaorganisatsioonidel on oluline roll seoses ravimite õige ja asjakohase kasutamisega veterinaarmeditsiinis. Nii Eesti Loomaarstide Ühing kui Eesti Väikeloomaarstide Selts püüavad koolituste, konverentside ja kirjalike infoallikate kaudu viia ravimite nõuetekohast kasutamist puudutava info võimalikult paljude loomaarstideni ning selgitada ja rõhutada nõuetest kinnipidamise olulisust. Seondub see ju nii loomade heaolu kui loomsete toiduainete kvaliteediga.

2. ELÜ aukohus arutab konkreetse arsti vastu suunatud kaebust, mis vahel kätkevad endas ka erinevate ja/või valede ravimite kasutamist. Suurem osa kaebustest puudutavad eetilisi küsimusi. Raviviga menetleb Veterinaar- ja Toiduameti peadirektor.

3. Üldanesteetikumide veterinaarmeditsiinis kasutamist puudutavale küsimusele ei ole paraku võimalik ei Eestis ega ilmselt üheski teises riigis vastata konkreetselt ja piiritletult, milliseid üldanesteetikume millisel ajahetkel loomadel tohib kasutada. Eestis on näiteks ainult üks müügiloaga inhaleeritava üldanesteetikumi toimeaine (kaks eri preparaati) , mis on mõeldud kasutamiseks koertele. Teistel loomaliikidel tuleb vastavalt kaskaadi nõuetele kasutada inimtervishoius kasutatavaid või müügiloata ravimi imporditaotluse alusel teisest riigist toodud ravimit. Üldanesteetikumi kasutamine sõltub plaanitavast manipulatsioonist, loomaliigist (mõned liigid ei talu teatud toimeaineid), patsiendi seisundist, kaasuvatest haigustest ning kliiniku/loomaarsti tehnilisest varustusest. Anesteesia protokoll koostatakse iga konkreetse patsiendi jaoks kõiki neid asjaolusid silmas pidades, seades samas alati esikohale ravi adekvaatsuse ja looma heaolu. Igasugune võimluste piiramine üldanesteetikumide kasutamisel loomadel võib Eesti veterinaarravimite turu piiratust arvestades kaasa tuua patsiendi seisundi halvenemise või isegi surma.

4. Inimravimite kasutamine veterinaarseks otstarbeks on reguleeritud Euroopa Liidu õigusaktidega, nn kaskaad, mis kokkuvõtvalt tähendab seda, et inimravimite veterinaarias kasutamiseks peab alati olema meditsiiniline, patsiendi heaolu ja adekvaatset ravi tagav põhjendus. ELÜ-le teadaolevalt loomaarstid kaskaadi nõuete vastu üldiselt ei eksi. Aeg-ajalt võib esineda juhtumeid, kus looma heaolu arvestades määratakse raviks hetkel kõige kättesaadavam ravim, kuid kindlasti on need erandjuhtumid.

Lisa kommentaar

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Kas Rain Laane on haigekassa juhiks hea valik?

  • Jah
    70% (23)
    70% (23)
  • Ei
    30% (10)
    30% (10)

Vastanuid: 33

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

10. oktoober 2017

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

september 2017

Laadi PDF

Tervise­uudised

september 2017

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.