Äripäev: Helmes ostis ennast uurimise alt vabaks

Oportuniteet ei tähenda õigeksmõistmist ega seda, et tegu pole toime pandud, meenutab Äripäev juhtkirjas Helmese vastse kokkuleppe asjus prokuratuuriga.

Tuntud ettevõtja Jaan Pillesaare juhitav IT-firma Helmes vabanes Põhja-Regionaalhaigla juhtidele altkäemaksu andmise kahtlustusest, minnes prokuratuuriga kokkuleppele ja saavutades niimoodi kriminaalasja lõpetamise oportuniteediga. Pillesaar pidas vajalikuks teada anda, et ta ei pole ennast kuriteos süüdi tunnistanud ega tee seda ka nüüd. See viimane on tõsi siiski vaid osaliselt.

Siiski ei tähenda oportuniteet õigeksmõistmist ega ka seda, et süütegu, mille uurimiseks kriminaalasi algatati, ei ole toime pandud. Samuti mitte seda, et inimesel või ettevõttel, kelle suhtes uurimine algatatud ja lõpetatud, ei oleks mingisugust vastutust selle teo eest, mis on olnud uurimise objektiks.

Loomulikult ei tähenda oportuniteet ka süüdimõistmist, kuid kriminaaluurimise lõpetamine sellisel viisil tähendab, et tegu on toime pandud ja seda möönavad nii asjaosalised ise kui ka prokuratuur. Küll aga ei ole vajadust ennast avalikult süüdi tunnistada ning karistusregistrisse sellekohast märget ei lähe. Süüdistatav peab lihtsalt hüvitama tekitatud kahju, ja seda Helmes tegi – Helmes maksab riigile kriminaalasja oportuniteediga lõpetamise eest 4000 eurot, peale selle kohustus Helmese nõukogu liige Andres Kukk tasuma 2000 eurot.

Oportuniteedi võimalust kasutatakse siis, kui avalik huvi ei ole prokuratuuri hinnangul suur ning suur ei ole ka tekitatud kahju. Selles, kas avalik huvi on suur või ei ole, langetab otsuse prokuratuur – näiteks ajakirjandus võib jääda teisele seisukohale.

Miks seda tehakse

Sellise kokkuleppega nõustuvad üldjuhul need süüdistatavad, kes soovivad asja kiiresti kaelast ära saada, pidades kohtuprotsessi kas mõttetuks ajakuluks, või – mõnel juhul – hinnates enese protsessist puhta nahaga väljatulemise võimalust kesiseks. Pole mõtet spekuleerida selle üle, kui suureks või väikeseks hindas Jaan Pillesaar protsessi võitmise võimalusi. Eesti Ekspressile tunnistab Pillesaar, et tema jaoks on kõige tähtsam see, et lugu saab punkti. Ka möönab ta, et protsessi jätkamine oleks Helmesele märksa kulukam kui 4000 euro tasumine riigile. Tõsiasjaks jääb aga, et oportuniteedi peale välja minnes möönsid nii Helmes kui ka prokuratuur, et tegu, mille alusel uurimine algatati, on toime pandud.

Tegu, millest Helmese ja Põhja-Regionaalhaigla juhtumis jutt käib, on korduv pistise andmine. Pööre kõnealuses kaasuses toimus tänavu mais, kui prokuratuur teatas, et seni kannatanu rollis olnud Helmes sattus ise kriminaaluurimise alla. Prokuratuur kahtlustas, et Helmese juhatuse liikme Andres Kuke tegevus on tõlgendatav korduva pistiseandmisena. Helmes maksis nimelt kinni Põhja-Eesti Regionaalhaigla juhi Tõnis Alliku ja haigla IT-juhi Marko Kilgi välisreise.

Kriminaalasja oportuniteediga lõpetamise võimalust on kasutanud näiteks reformierakondlasest suurettevõtja Neinar Seli, kes oli 2009 kahtlustatav tulirelva padrunite edasiandmises isikule, kellel puudus vastav luba. Tookord pidi Seli riigile tasuma 13 000 krooni. Prokuratuur on aga ka oportuniteedi andmisest keeldunud näiteks keskerakondlaste Priit Toobali ja Lauri Laasi kriminaalasjas, kes olid süüdistavad jälitustegevusele kihutamises. Oportuniteedist keeldus ise viimati näiteks kirjanik Kaur Kender, kes on läbinud esimese kohtuastme õigeksmõistmisega lapsporno loomise süüdistuses.

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

9. oktoober 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

september 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

september 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.