Uus vereanalüüs ennustab rasedusdiabeeti

Hiljutises Brigham and Women'si Haigla (BWH) teadlaste poolt läbi viidud uuringus avastati, et üksainus uudse diabeedi biomarkeri, plasma glükeeritud CD59 (GCD59) mõõtetulemus 24.-28. rasedusnädalal võimaldas suure tundlikkuse ja täpsusega kindlaks määrata naised, kes ei läbinud glükoositesti, ning ühtlasi naised, kellel esines rasedusdiabeet.

GCD59 tase plasmas oli lisaks seotud ka loote vanuse kohta suure sünnikaaluga lapse sünnitamise tõenäosusega. Need tulemused avaldati ajakirjas Diabetes Care.

Rasedusdiabeet on diabeedi tüüp, mida esineb raseduse ajal ning mis suurendab naise riski sünnitada loote vanuse kohta ebatavaliselt suure sünnikaaluga laps, mis võib omakorda põhjustada enneaegset sünnitust, loote vigastusi, sünnieelset surma ja keisrilõike vajadust. Lisaks on rasedusdiabeet preeklampsia ja rasedusaegse hüpertensiooni riskifaktor. Kuna rasedusdiabeedi ravimine võib vähendada raseduse negatiivse kulgemise riski, soovitatakse ravijuhistes kontrollida sõeluuringu abil selle haiguse esinemist kõikidel mittediabeetilistel rasedatel naistel. Praegused ravistandardid, mis hõlmavad nii rasedusdiabeedi sõeluuringuid kui ka diagnoosimist, koosnevad valdavalt kahest etapist.

Esimeses etapis, mida nimetatakse glükoositestiks, manustatakse patsiendile suhkrut sisaldavat jooki ning mõõdetakse tund aega hiljem tema veresuhkru näitajaid. Naised, kellel selle uuringu tulemus positiivseks osutub, suunatakse seejärel pikemale uuringule, mida nimetatakse suukaudse glükoosi taluvuse testiks ja mis hõlmab öö vältel paastumist, kontsentreerituma suhkrulahuse joomist ning vereanalüüse algjoonel ja iga tunni järel kolme tunni jooksul. Need glükoositestid või nende variatsioonid on praegu ainsad meetodid, mida kasutatakse rasedusdiabeedi sõeluuringuteks või diagnoosimiseks rasedatel naistel. Need on aeganõudvad, tülikad, naiste jaoks ebamugavad ja teadaolevalt on nende reprodutseeritavus nõrk.

Teadlaste põhieesmärgiks oli hinnata diabeedi biomarkeri GCD59 täpsust rasedusdiabeedi sõeluuringuteks kasutatava standardse glükoositesti tulemuste prognoosimisel. Läbi viidud juhtkontrolluuring hõlmas 1000 rasedat naist, kes olid BWH-s standardsel sünnituseelsel ravil: 500 naisel oli glükoositesti tulemus normaalne (kontrollisikud), 500 naisel aga positiivne ning nad pidid läbima edasise suukaudse glükoosi taluvuse testi (juhtumipatsiendid). Teadlased tegid kindlaks, et kontrollisikutega võrreldes oli positiivse glükoositesti tulemusega patsientidel keskmine GCD59 väärtus plasmas 8,5 korda kõrgem, neil patsientidel aga, kes vastasid järgnenud suukaudse glükoosi taluvuse testi tulemuste põhjal rasedusdiabeedi diagnostilistele kriteeriumitele, koguni 10 korda kõrgem.

"See on esimene uuring, mis näitab, et ühtainsat GCD59 mõõtetulemust plasmas võib kasutada lihtsustatud meetodina naiste väljaselgitamiseks, keda ohustab glükoositesti mitteläbimise risk ning suurem rasedusdiabeedi väljakujunemise risk," ütleb meedik ja teadlane Jose Halperin (MD), BWH hematoloogia laboratooriumi siirdeuuringute direktor ning publikatsiooni juhtiv koostaja.

Lisaks tegid teadlased kindlaks, et kõrgem GCD59 tase plasmas 24.-28. rasedusnädalal oli seotud suurema loote vanuse kohta suure vastsündinu sünni võimalusega: mida kõrgem oli tase, seda suurem oli ka risk (4 protsenti kõrgem risk patsientidel, kes kuulusid madalaimasse GCD59 taseme kvartiili, ning 14 protsenti kõrgeimas kvartiilis). 58 loote vanuse kohta suure sünnikaaluga lapsest, kelle emad antud uuringus glükoositesti ei läbinud, sündis 80 protsenti naistel, kes ei vastanud suukaudse glükoosi taluvuse testi tulemuste põhjal rasedusdiabeedi diagnostilistele kriteeriumitele, kuid kelle keskmine GCD59 tase plasmas oli normaalse glükoositesti tulemusega naistega võrreldes 7 korda kõrgem. Need tähelepanekud on kooskõlas teiste uuringutega, mis on näidanud, et naistel, kes glükoositesti ei läbi, kuid ei vasta samas ka rasedusdiabeedi kriteeriumitele, esineb siiski kõrgem rasedushäirete, sealhulgas loote vanuse kohta ebatavaliselt suure sünnikaaluga lapse sünnitamise risk. Hetkel puuduvad ravijuhised naistega tegelemiseks, kelle glükoositaluvuse tase jääb normaalse ja ebanormaalse näidu vahele, ning seetõttu käsitletakse neid samamoodi nagu naisi, kelle glükoositesti tulemus on normaalne.
"Kirjeldatud tulemused lubavad arvata, et üksainus plasma GCD59 taseme mõõtmine 24.-28. rasedusnädalal võib ühtlasi aidata täpsemalt määratleda suuremate vastsündinute sünnitamise riski rasedusaegse glükoositalumatusega naistel," märgib Halperin. "Meie uuringud on sillutanud teed ulatuslikumatele multitsentrilistele uuringutele, mille eesmärgiks on hinnata täpsemalt plasma GCD59 taseme kliinilisi kasutusvõimalusi rasedusdiabeedi sõeluuringutes ja diagnoosimisel Ameerika Ühendriikide üldise rahvastiku hulgas. Kui meie saadud tulemused kinnitust leiavad, siis loodame me, et GCD59 testi hakatakse rakendama kliinilises praktikas juba lähiaastatel."

Science Dailyst tõlkis Kalle Klein

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

9. oktoober 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

september 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

september 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.