Leon Jankelevitsh: sundvõõrandamine pigistab ravimikanalid kinni

Tamro Baltics tegevjuht Leon Jankelevitsh.
Tamro Baltics tegevjuht Leon Jankelevitsh.

Tänaseni on vastuseta küsimus, kelle huve teenib apteekide sundvõõrandamine, kirjutab Tamro Balticsi tegevjuht Leon Jankelevitsh.

Apteekide sundvõõrandamine, mida avalikkusele serveeriti pehmemalt kõlava apteekide omandipiiranguna, peab millekski väga hea ja kasulik olema, et midagi niivõrd drastilist ette võtta. Tänaseni on vastuseta küsimus - kelle huve see kõik teenib - et üles kaaluda kõik need probleemid, mis sundvõõrandamisega kaasnevad.

Kui regulatsioon ilma analüüsita ja üleöö loodi, viidati võimalikele riskidele. Paljud turuosalised ja ka riigiametid oskasid neid kogemuse põhjal ja ilma pikema analüüsita ette näha. Tänaseks on praktika neid riske juba kinnitanud. Eeldatavalt  ootab terve rodu riske  veel ees, vastavalt üleminekuperioodi lõpu lähenemisele.

Mis aga hakkab ravimite hulgimüügiturul toimuma?

Konkurentsiolukord kahjustub

Regulatsiooni ettekäändeks toodi väidetav vajadus konkurentsi tihendada ning printsiibis on lihtne kaasa noogutada väitele, et rohkem konkurentsi on ju parem kui vähem konkurentsi. Tegelikult on ravimite hulgimüügi konkurentsiolukord Eestis sarnane kogu Euroopa tavapärasele mudelile.

Kaks kuni neli hulgimüüjat katavad 70-90% riigi ravimiturust. Meie lähiriikidest on näiteks Lätis kolm suuremat hulgimüüjat, Leedus neli ja Soomes kaks. Reguleeritud juurdehindluste keskmised näitajad on Eestis teistest Euroopa riikidest madalamad ning kuna väikest turumahtu ei kompenseeri ka kasumlikkus, siis pole loota, et meie pisike ja vähekasumlik turg siia uusi investoreid tõmbaks.

Vastupidi, ka mõni olemasolev võib lahkuda – nii, näiteks, on Soome suuruselt teine hulgimüüja Oriola ametlikult teatanud kavatsusest lahkuda Eestist ja mujalt Baltikumist. Kuigi lahkub väike tegija, tähendab see Eestis vähenevat konkurentsi haiglate riigihangetel.

Praeguse regulatsiooni loomine näitab, et siinset ettevõtluskeskkonda ei saa usaldada. Tulemus - konkurents ei kasva ja võib hoopis kahaneda. Pealegi, konkurentsi puudust pole olnudki, et seda parandada oleks vaja. 

Turu killustatus viib kulud üles

Kuna ühele apteekrile tohib kuuluda kuni neli apteeki, tekitab sundvõõrandamine killustunud apteegituru. Tegelikkus võib aga kujuneda veelgi killustatumaks, sest keskmiselt peab üks proviisor ühte või kahte apteeki.

Üksik väikeettevõtja, eriti veel ilma vastava majandushariduse ja kogemusteta, ei oma piisavat majanduslikku tugevust. Tublid ja ettevõtölikud proviisorid, kes on soovinud hakata ettevõtjaks on seda juba teinud ja miski ei takista neid seda tegemast ka tulevikus.

Kuid ettevõtjaks ei saa sundida seadusega. Üksikapteegi  majandusliku olukorra nõrgenemine paneb löögi alla ka turule alles jäävad hulgimüügiettevõtted. Pikenevad apteekide maksetähtajad, suureneb ületähtaegsete  võlgnevuste osakaal ja hulgimüüjate jaoks apteekidega seonduv krediidirisk kasvab. Võib toimuda apteekide sulgemisi ja pankrotistumisi.

Nende asjaolude tõttu ravimite valik apteegis kahaneb ning ravimite kättesaadavus patsientidele igati halveneb. Eelnimetatud tegurid hakkavad mõjutama hulgimüüjate  tegevuse tulemit, mahtude vähenemist, laoseisude suurust, sortimenti piiramist ja kokkuvõttes ka ravimite hulgmüüjate endi toimetulekut. 

Sortiment ei laiene

Kui ajakirjandusest on kõlanud etteheiteid, et ravimite müügiturg on kontsentreeritud vähese hulga tegijate kätte ja konkurentsi suurenedes peaks sortiment laienema ning hinnad langema, siis tegelikult see nii ei ole. Meelevaldselt ei ole võimalik ühelgi hulgimüüjal sortimenti piirata. Kõikidel turul olevatel sõltumatutel apteegikettidel on nn. oma hulgimüüja. Igal hulgimüüjal ja apteegiketil on omad suhted ja lepingud tootjatega. Seetõttu ei saa olla turul sortiment piiratud. Kui mõnel hulgimüüjal puudub sortimendist vajalik ravim, võib seda tellida ja müüa milline iganes teine hulgimüüja.

Kolm suuremat hulgimüüjat püüavad  hoida maksimaalset ravimite sortimenti -  s.t. kõiki registreeritud ja Eestis müüa lubatud ravimeid. Lisaks tegelevad hulgimüüjad ka näitlikult “käsitööga” suure tootmisliini kõrval ning toovad maale mitteregistreeritud ravimeid.

Viimatinimetatud tegevuse puhul võib aga kulude suurenemisel  kannatada hulgimüüjate motiveeritus tegeleda mitteregistreeritud ravimite hankimisega.

Mõjutatud võib saada ka tänane tugev konkurents tervishoiuasutuste poolt korraldatavates riigihangetes.

Riiki ootavad kahjunõuded

Tänased hulgimüüjad on 20 aasta jooksul teinud apteegivõrku märkimisväärseid  investeeringud. Uus regulatsioon ei võimalda investeeritud vara tagasi teenida ning õiguspärane ootus omanikultulu teenimiseks saab tugevalt riivatud.

Alternatiiviks oleks riiklik kompensatsioonimeede, mis aga puudub. Hulgimüüjad peavad hakkama kohtute kaudu esitama kahjunõudeid riigile. 

Eeltoodu põhjal võib kindlalt väita, et kõik see viib lõpuks tugeva surveni ravimite juurdehindluste tõstmisele, ehk ravimite hindade kallinemisele. Ja seda nii apteekide kui hulgimüüjate poolt, mis omakorda tõstab haigekassa kulusid ravimhüvitistele. Kõike seda arvesse võttes jääbki vastuseta küsimus - kellele see kõik kasulik on?

Lisa kommentaar

  • Leon Jankelevitsh
    Tamro Baltics tegevjuht

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

PÕHJA-EESTI REGIONAALHAIGLA otsib DIAGNOSTIKAKLIINIKU JUHATAJAT

Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA

03. detsember 2018

PÕHJA-EESTI REGIONAALHAIGLA otsib JÄRELRAVI KLIINIKU JUHATAJAT

Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA

10. detsember 2018

Meditsiini­uudised

6. november 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

november 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

oktoober 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.