Maris Jesse: tervishoid võidab muudatusest mitmel moel

Sotsiaalminsiteeriumi terviseala asekantsler Maris Jesse.
Sotsiaalminsiteeriumi terviseala asekantsler Maris Jesse.

Kui seaduseelnõu saab seaduseks, siis tähendab tervishoidu lisanduv raha paremat ja kiiremat abi inimestele. Seda saavutame vaid koostöös, kirjutab sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler Maris Jesse.

Aprilli lõpul valitsuse tehtud põhimõtteline otsus suurendada haigekassa rahastust sai juuli alguseks seaduseelnõuks, mis praeguseks on läbivaatamisel justiitsministeeriumis. Eelnõu näeb ette lisaraha haigekassale 2018. aastal 34 miljonit eurot, 2019. aastal 46 miljonit, 2020. aastal 53 miljonit ja 2021. aastal 76 miljonit eurot, seda täiendavalt iga-aastasele sotsiaalmaksust laekuva raha kasvule.

Samaaegselt näeb eelnõu, vastavalt valitsuse otsusele ette ka tervishoiu rahastamise killustamise vähendamise, viies osa seni otse riigieelarvest läbi sotsiaalministeeriumi või terviseameti rahastatud teenuseid koos nende rahadega üle haigekassasse.

Suurte ravimikuludega inimestele täiendavat ravimihüvitist suurendava seaduseelnõuga on haigekassa tuludesse lisandumas igal aastal veel 3 miljonit eurot. 

Tervishoid võidab neist muudatusest mitmel moel

Esiteks, haigekassa hakkab lisaraha ja senist riigieelarveliste teenuste raha saama mitte iga-aastaste läbirääkimiste kaudu rahandusministeeriumiga, vaid automaatse valemi alusel.

Haigekassa lisaraha arvestuse aluseks saab mittetöötavatele vanaduspensionäridele väljamakstud pensionide summa, 2018. aastal 7%, 2019. aastal 10%, 2020. aastal 11%, 2021. aastal 12% ja 2022. aastal 13%.

Seega pensionide kasv toob edaspidi kaasa ka automaatse iga-aastase haigekassa tulude kasvu. Seni riigieelarvest rahastatud teenuste üle käisid iga-aastased läbirääkimised Rahandusministeeriumiga, mis sageli ei toonud paraku kaasa rahastuse suurenemist. Uus rahastamisvalem suurendab Eesti tervishoiu avalikust sektorist rahastamist seniselt 4,9% protsendilt SKPlt 5,4 %-ni SKPst.

Teine oluline samm haigekassa rahalise jätkusuutlikkuse tagamisel on uue rahastamise valemi seotus mittetöötavate vanaduspensionäride arvuga.

Seni on mittetöötava elanikkonna osakaalu kasv tähendanud haigekassale suurenevat probleemi jätkusuutlikkusel, sest iga tööturul mitteosalev inimene tähendas haigekassale vähem tulu. Edaspidi jääb inimene ikka haigekassasse panustajaks,  kas töötajana või mittetöötava vanaduspensionärina, kelle eest panustab riik.

Muutuste eel tundub meile kõigile väljakujunenud viisil jätkamine turvalisem, ka siis, kui oleme olnud rahulolematud sellega, kuidas asjad on.

Nii on ehk ka järgmise aasta suurima muutusega – kiirabi rahastamise üleviimisega haigekassasse. Oleme kinnitanud kiirabijuhtidele ja haiglate juhtidele, et 2018. aastal jäävad kehtima kõik olemasolevad kiirabilepingud ja kindlasti jääb alles kiirabi valmisolekupõhine rahastamine. Kiirabi tasustamine ei muutu tagasi visiidipõhiseks, nagu see oli aastaid tagasi, kui kiirabi oli haigekassa teenuste paketis. Küll aga annab muudatus võimaluse vaadata, kuidas saaksime haiglate, kiirabi ja perearstide koostööd rahastamisega edaspidi paremini toetada.

Kui eelnõu seaduseks saab, on meie kohustus näidata, et tervishoidu lisanduv raha tähendab paremat ja kiiremat abi inimestele. Seda saavutame vaid koostöös.

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

11. september 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

september 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.