Ülevee tervishoid nõuab pingutusi

Hiiumaa haigla juhatuse ligia Riina Tamm.
Hiiumaa haigla juhatuse ligia Riina Tamm.

Et üks saarel olev haigla saaks edukalt toimida, on vaja kolme tegurit: kogenud personali, vajalikku tehnikat ning toimivat logistikat. Väga oluline on koostöö teiste haiglatega, räägib Hiiumaa haigla juhatuse liige Riina Tamm ühel päikeselisel augustikuisel argipäeval haiglat meile tutvustades.

Tema jaoks on väga oluline, et oleks personali. “Väga raske on Hiiumaale arste tööle saada – see on väga suur töö,” jätkab Riina Tamm. Ta selgitab, et saarel on kokku kõigest neli püsikohaga arsti, ülejäänud tuleb kõik mujalt leida. Ühest arstist ühel erialal aga ei piisa, sest näiteks peavad ööpäevaringselt kättesaadavad olema kirurg, günekoloog, anestesioloog, sisearst ning üks inimene seda aega ära ei kata.

“Kirurg, günekoloog ja sisearst on olemas – kõiki spetsialiste on meil üks, anestesioloogid käivad mandrilt. Graafikute tegemised, kes millal tuleb ja läheb, et vahepeale auke ei jääks, on tegelikult suur logistika,” kinnitab Hiiumaa haigla juht.

Saarel käivatest arstidest on kõige pikemad järjekorrad praegu silmaarsti juurde – veebruarini. “Võõraste arstidega ei ole järjekord lahti kolm kuud, nagu mandril – muidugi me registreerime kõik, kes vastuvõtule tahavad, aga meil ei ole neile kuupäeva anda,” selgitab Tamm. Külalisarsti uue saarele tuleku aja nad saavad teada umbes kuu ette.
Lähim koht, kus peale Hiiumaa haigla patsiendid eriarsti poole saavad pöörduda, on Läänemaa haigla. Seda võimalust hiidlased ka kasutavad.

Mandrilt käivad arstid Hiiumaal lennukiga või isikliku autoga. “Lennuk sõltub väga palju ilmast. Kord oli juhus, kui mul pidi hommikul tulema kolm arsti ja lennuk ei lennanud – ja mul on ju kõik plaaneritud. Siis istusid õnneks arstid ühte autosse ja tulid praamile, aga ka praam ei tule just siis, kui sina tahad,” sõnab ta. Külalisarstide majutamiseks on haigla kõrval olemas puhkemaja, mis on arstidele tasuta.

Seevastu õdedega on Hiiumaa haiglas hästi – kõik kohad on täidetud.

Mis meelitaks noori Hiiumaale?

“Hästi meelitab see, kui on side Hiiumaaga – kas sugulased, head tuttavad, suvila siin,” leiab Tamm.

Tema hinnangul ei peagi Hiiumaa haiglasse tööle tulema just alati noor inimene. Maailm on lahti ja areneda saab igal pool mujal. Noored tahavad reisida, karjääri teha.

“Meile sobiks ka arst, kes on pesionieelik, kes on oma töö suures, kärarikkas haiglas ära teinud ja tahaks nüüd natukene enne pensionit rahulikumalt hingata, aga kellel on suur kogemustepagas,” kirjeldab Tamm ideaalset arsti Hiiumaa jaoks.

Haiglajuhi sõnul peavad saarel olevad arstid ühest küljest olema laia profiiliga ja palju asju tegema, teisest küljest aga on tegemist üldhaiglaga ning saadavate kogemuste hulk piiratud.

Saare peal ei ole ka transport väga lihtne. “Näiteks haigete transport haigla autoga Tallinnasse – pead jälgima praamide sõidugraafikuid, kas autojuht saab tagasi, see on kõik limiteeritud,” toob haiglajuht välja teisegi saare haigla keerulise väljakutse.

Alati tuleb lahendusele mõelda

Aga kui praamid ei sõida ning kopterit ja lennukit pole? Hätta ei jääda. “Alles oli juhus, et praamid olid kõik läinud, kopter oli Narvas ja me viisime haige piirivalvekaatriga Rohukülla, seal tuli reanimobiil vastu,” kirjeldab Tamm. 

Reanimobiil on tellitud vajadusel juba Hiiumaale Heltermaa sadamasse. “Meie viime haige sinna ja nemad lähevad praamiga kohe tagasi. See on väga hea variant,” kinnitab Tamm.
Ta selgitab, et kui nad peaks ise haiget mandrile viima, siis peaksid nad brigaadi transpordiauto peale panema, kuid töötajaid on nii täpselt, et mandrile käima lasta meedikuid sedasi ei saa. Ja kiirabigi on saarel ainus, seda ei saa kuidagi praamiga minema saata.

Helikopteri maandumisplats on haigla hoovis, traataiaga eraldatud maa-alal. Täna helikopterit vaja pole olnud. Juulis lendas helikopter kokku 7 korda.
Kopteri saabumise aeg oleneb kopteri asukohast – kui see on valmis Tallinnas koheselt õhku tõusma, jõutakse Hiiumaale umbes tunniga. “Edasine ajakulu oleneb patsiendi seisukorrast: kas kiirabi viib patsiendi kopteri juurde või brigaad tuleb majja haige juurde,” räägib haiglajuht.

Ootused võrgustumisele

Hiiumaa võrgustus hiljuti Põhja-Eesti Regionaalhaiglaga. Üks kasutegur, mida võrgustumisest loodetakse, on tehnika. See vajaks Hiiumaal hädasti uuendamist. “Aparatuur on vana, koguaeg pead muretsema, et kas kõik ikka töötab,” räägib Tamm. “Näiteks läks hiljuti katki röntgeniaparatuur. See on meil väga vana ja seoses võrgustumisega loodan, et saame uue. Oleme juba seda hanget arutanud,” räägib ta. Röntgen saadi õnneks kiirelt korda.

Detsembris 2012 sai Hiiumaa haigla hädavajaliku kompuutertomograafi. “Momendil on seegi katki ja kohe ongi probleem, et me ei saa teha kompuutrit ja aju-uuringuid, MRTd meil nagunii ei ole. Aga see on väga oluline – need inimesed, kes siin elavad, on ju seda väärt!” toonitab Tamm.

Oluline on ka rahaline külg, mis läbi võrgustumise paraneb. “Saime raha – ma arvan, et esimene ost ongi see kompuutrijupp, mis maksab 72 000 eurot,” räägib Tamm.

Maksmist vajavad umbes 400 000 euro eest ka pangalaenud, mille tagasimaksed olid eelmisel aastal peatatud. “Me ei tule selle rahaga välja, mis me saame haigekassast,” kinnitab Tamm. Praegu maksab Hiiumaa haigla laene tagasi iga kuu 10 000 euro eest.

Olulisel kohal on ka töötajate koolitus. “Paar viimast aastat on PERHis olnud kõik koolitused tasuta ja ka kohapeal on käinud koolitajad,” kinnitab Tamm, et koolituseta jäädud pole.
Küll aga eelistavad nad, et koolitajad tulevad saarele, sest töötajaid on väga täpselt. “Meid on täpselt nii palju siin, kui meid on vaja ja kõik peavad kõike oskama,” kinnitab Tamm.
Samuti annab võrgustamine ligipääsu suure haigla tööjuhenditele, ravijuhenditele. Ka jõuab saarele nüüd ehk töötervishoiuarst. Loodetavasti saab tänu võrgustumisele värskema ilme ka väga hubase haigla EMO-osakond.

Haiglajuht loodab sedagi, et uus nõukogu leiab tema kõrvale teise juhatuse liikme. “Üksinda on seda kõike raske kanda,” tunnistab Tamm, kes on üheaegselt nii juhatuse liige, ülemõde kui ka ämmaemand. “Sa pead kõikidest asjadest kõike teadma, see väsitab ära. Tahaks vahel tuge, et kellegagi rääkida, nõu pidada,” räägib juhatuse liige, kes on haiglat üksi juhtinud aastast 2015. Ta lisab, et vastu pidada on aidanud hea meeskond. Eelmine peaarst Gennadi Aavik töötab nüüd haiglas anestesioloogina. Haigla nõukogu neljast liikmest on aga kaks regionaalhaiglast: lisaks Meelis Roosimägile ka Leonhard Kukk.

Loe ka Põhja-Eesti Regionaalhaigla haiglavõrgu juhi Meelis Roosimäe kommentaari.

Siit saad lugeda Kuressaare haigla tegemistest - kevadine intervjuu Kuressaare haigla juhi Märt Kõlliga

Lisa kommentaar

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

TALLINNA MUNITSIPAALPEREARSTIKESKUS otsib NIMISTUT OMAVAID PEREARSTE

Tallinna Munitsipaalperearstikeskuse OÜ

15. oktoober 2017

Meditsiini­uudised

12. september 2017

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2017

Laadi PDF

Tervise­uudised

september 2017

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.