Marko Murruste: pead liiva alla peita pole mõtet

TÜ kirurgia lektor Marko Murruste.
TÜ kirurgia lektor Marko Murruste.

Kliinikumi arst Marko Murruste rõhutab ravitüsistustest kõneldes, et menetlustüsistuste registreerimine on elementaarse meditsiinistatistika osa ja see on väga vajalik.

TÜ Kliinikum on viimastel aastatel välja arendanud ja juurutanud menetlustüsistuste registreerimine kirurgilistel erialadel. Sama klassifikaatorit menetlustüsistuste registreerimiseks kasutatakse ka Põhja-Eesti Regionaalhaiglas.

Kliinikumi kirurgiakliiniku vanemarst-õppejõud kirurgia erialal Marko Murruste ütleb, et tüsistusi juhtub meditsiinis igal pool ning igal juhul on kasulikum olla neist igati teadlik, mitte neid peita.

Kliinikumis välja arendatud ja juurutatud menetlustüsistuste registreerimine. Millal see tüsistuste registreerimise baas loodi ja kellelt see algatus toona tuli?

Menetlustüsistuste registreerimine on elementaarse meditsiinistatistika osa – oluline ei ole mitte ainult see, kui palju haigeid raviti või mingeid protseduure tehti, vaid ülioluline on ka resultaat – palju selle tegevuse juures tüsistusi esines ja/või patsiente suri.

Tüsistuste registreerimise üheks oluliseks väärtuseks on ka ravikvaliteedi parandamise aspekt – teades oma tüsistusi on võimalik nendega võidelda, leida uusi tõenduspõhiseid ravi ja profülaktika võtteid ja neid järjekindlalt rakendada.

Menetlustüsistuste registreerimise olulisusest on räägitud aastaid ja tegelikkuses oli olemas ka süsteem nende registreerimiseks, ent see oli nii oma sisult kui lahendustelt aegunud.

Algatus uue menetlustüsistuste registreerimise süsteemi ja klassifikaatori väljatöötamiseks tuli TÜKi juhatuselt, kui selgus, et meie registreeritud tüsistuste osakaal oli madalam, kui oleks usutav olnud. (Põhjuste analüüsil selgus, et põhjuseks oligi eelnenud süsteemi sisuline vananemine.)

Uue tüsistuste klassifikaatori ja registreerimise süsteemi loomine algas 2014 a. Ülesandeks tehti see mulle. Esialgu sai välja töötatud ideoloogia, kuidas oleks menetlustüsistuste registreerimine ühel ajal võimalikult lihtne ja samal ajal saaks kõik oluline informatsioon registreeritava tüsistuse kohta kirja. Siin oli suur abi IT-teenituste inimeste koostööst (eriti Tiiu Laud).

Klassifikaatori loomiseks koostasime me töögrupi kuhu kuulusid (peamiselt) TÜKi kirurgilise erialade esindajad, kes koostasid enda erialade piires vajalike tüsistuste loendid.

Töötab see baas tänaseni kenasti? Kuidas selle täitmine käib?

See töötab seni ja küllalt hästi. Tüsistus registreeritakse üldreeglina selle poolt, kes selle avastas ja diagnoosis.

Sinna kantakse ainult ravitüsistused ja mitte ravivead, kui neid peaks esinema, või ikkagi mõlemad?

Menetlustüsistusi on oluline klassifitseerida ja analüüsida nende välditavuse alusel: välditavad, potentsiaalselt välditavad ja mittevälditavad.

Välditavaid tüsistusi, st neid, kus tõenduspõhiste menetlusprintsiipide (ravi, profülaktika jne) vastu on ilmselgelt eksitud, võib nimetada ka ravivigadeks. Ka need kuuluvad registreerimisele.

Kas selle baasi loomisel oli ka eelarvamusi või pelgust kirurgide hulgas, et kas seda ikka on vaja ja mida selle baasi täitmine ikkagi kaasa toob?

Vajalikkuse osas isegi väga selgeid vastuväiteid ei olnud. Vajalikkusest saab iga terve mõistusega inimene aru.

Oli aga eelarvamusi ja oli pelgust tagajärgede osas – kas seda ei hakata mitte kasutama arsti/osakonna/haigla vastu? Aga tundub, et praeguseks on need hirmud veidi vaibunud. Reaalset olukorda on ju vaja teada ja mitte pead liiva alla peita ja väita, et meil tüsistusi pole. On! Kogu maailmas, ka parima meditsiini tasemega riikides  on! Ja igal pool on leitud, et tüsistuste teadmine aitab nendega võitluses!

Kui võtta mullused andmeid, siis kui palju neid registreerimisi oli? On seda rohkem või vähem kui aasta varem?

2016. a andmed meil selles mõttes küllalt head, et tüsistuste osakaalud on sellised, nagu need võrdlusandmetes teiste riikide ja haiglatega võiks olla. Seda on oluliselt rohkem kui aasta tagasi. Ja põhjuseks pole mitte tulemuste halvenemine vaid korrektsem registreerimine.

On see baas loodud ainult kirurgidele ja olete te kaalunud ka mõnel teisel erialal selle rakendamist?

See ei ole loodud ainult kirurgidele. See on loodud registreerimaks tüsistusi igal pool meditsiinis, kus iganes need ei võiks tekkida. Tõsi kirurgias tingituna selle invasiivsuse astmest on ka tüsistuste osakaal kõige suurem.

Aga ka meie sisekliinik on tulnud ilusti kaasa! Ka seal juhtub tüsistusi ja tegelikkuses juhtub neid igal pool – ka esmatasandil. Ka seal on need printsiibid rakendatavad.

 

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

24. oktoober 2017

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

september 2017

Laadi PDF

Tervise­uudised

oktoober 2017

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.