Eesti teadlane leidis molekuli, mis aitab ravimiga paremini toime tulla

TÜ Kliinikumi ühendlabori teadlane Riin Tamm.
TÜ Kliinikumi ühendlabori teadlane Riin Tamm.

TÜ Kliinikumi ühendlaboris töötav Riin Tamm on geenide ja ravimite vaheliste seoste uurimisega tegelnud oma akadeemiliste õpingute algusest saadik ehk 2004. aastast.

Peategelane nii ta bakalaureuse-, magistri- kui ka doktoritöös on üks geen ning selle geeni toodetav valk ehk ensüüm nimega tiopuriinmetüültransferaas, kirjutas Tartu Postimees.

Tiopuriinmetüültransferaas, edaspidi lühemalt TPMT, on ühekorraga nii geeni kui ka ensüümi nimi.

Riin Tamm, kas TPMT geen on meil kõikidel olemas?

Inimestel on kõik need seni avastatud 22 000 kuni 23 000 geeni. Need geenid on meis kõikides olemas. Vaid see, millistes variatsioonides need esinevad, teeb meid üksteisest erinevaks.

Samas TPMT geeni puhul on huvitav see, et pole täpselt teada, mida selle toodetud ensüüm ehk valk teeb organismis siis, kui sel ei ole vaja ravimeid lagundada.

Kui me ravimeid ei tarvita, kas siis sel valgul tööd polegi?

Ikka on! See osaleb arvatavasti samades protsessides nagu temasarnased teised valgud.

Kuid jah, kui näiteks TPMT geenis on mingi muutus ja korralikult töötavat valku ei toodeta, siis inimese välistes tunnustes seda märgata ei ole. Tõenäoliselt on olemas kompenseerivad protsessid.

Teadustöödes on ka näidatud, et kui mudelorganismides see geen välja lülitada, ei juhtu nendega midagi.

Niisiis TPMT geeni roll peale ravimite lagundamise on teadlaste silmis veel üks suur küsimärk.

Neid ravimeid, mille mõju TPMT geen kontrollib, nimetatakse tiopuriinravimeiks ning neid kasutatakse peamiselt lapseea leukeemia, autoimmuunhaiguste ravis ning organite siirdamisjärgse äratõukereaktsiooni vältimiseks.

Jah. Seisundid, mille korral neid ravimeid kasutatakse, on rasked ning keerulise tekke ja kuluga. Lisaks muudab teema veel keerukamaks ravimeid lagundava TPMT ensüümi aktiivsuse suur varieeruvus. Ühel inimesel võib see olla nii, teisel naa.

Näiteks üks konkreetne muutus TPMT geenis tingib üldjuhul selle, et ensüümi aktiivsus on väike. See tähendab, et selle geeni mõjul toodetakse ebastabiilne ja nii-öelda katkine valk, mille rakk organismist ruttu eemaldab.

Kas see tähendab nüüd, et ravim omakorda ei mõju?

Ravimi suhtes on vastupidi.

Kuna ravim jõuab organismi hästi aktiivse vormina, siis TPMT ensüümi ülesanne on seda just inaktiveerida, et organismil oleks ravimit lihtsam väljutada. Kuid väikese aktiivsusega ensüümi korral hakkab ravim organismis kuhjuma ning toob patsiendile kaasa tõsiseid kõrvaltoimeid.

Ja kui see ensüüm on hästi suure aktiivsusega, siis ravimil efekt puudub.

Mis sellest varieeruvusest siis teatakse? Või saavad arstid  ravides arvestada ei millegi muu kui ravimimõju keskmise tõenäosusega?

Siiski on asjalood palju paremad.

TPMT geeni testimine enne ravi alustamist tiopuriinravimitega on kohustuslik ja sisse kirjutatud leukeemiahaigete laste ravijuhisesse. Sest juba on tuvastatud kolm väga kindlat geenivarianti, mis kirjeldavad ära ensüümi väikese aktiivsuse ligi üheksakümnel protsendil juhtudel. Ka Eestis võeti pärast minu magistritööd see test geneetikakeskuses kliiniliseks tööks kasutusele ning ravimi infolehel on juba väga konkreetsed ravimidooside soovitused patsiendi geenivariantide järgi.

Aga ülejäänud 10 protsendi juhtude hulka jäävad need inimesed, kelle puhul me ei leia seost ensüümi aktiivsuse ja TPMT geenivariantide vahel. See tähendab, et geenivarianti ei esine, aga ensüümi aktiivsus on väike, või vastupidi.

Seetõttu otsisin ma oma doktoritöös just lahendust sellele viimasele olukorrale ehk ma otsisin teisi faktoreid peale TPMT geenivariantide, mis võiksid TPMT ensüümi aktiivsust mõjutada.

Millele te jälile saite?

Jõudsime jälile sellistele juhtudele, kus TPMT geeni mutatsiooni järgi võiks eeldada, et sel inimesel peaks ensüümi aktiivsus olema väike, aga tegelikult on hoopis normaalne.

Kui arst raviks nüüd neid patsiente selle konkreetse geenitesti järgi, siis see patsient saaks ravimit palju väiksemas doosis, kui tal haigusega võitlemiseks vaja oleks.

Aga see, millele me jälile saime, on üks molekul.

Kus see molekul asub?

See osaleb meie organismi biokeemilistes protsessides.

Kui lähemalt seletada, siis organismi ainevahetuse rajad on väga keerulised ning omavahel põimunud. Konkreetsel juhul on jutt molekulist nimega S-adenosüülmetioniin ehk lühemalt SAM. Sellel molekulil on metüülrühm, mille TPMT piltlikult öeldes tõstab ravimi külge, ning selle tulemusel ravim kaotabki oma aktiivsust.

Kuidas ikkagi doktoritöö tegemine välja nägi? Mida teil endal praktiliselt teha tuli?

Me saatsime 3000 Eesti geenidoonori proovi biokeemiliseks analüüsiks koostööpartnerite juurde Sloveeniasse Ljubljana ülikooli. Oma töös kasutasin ma tuhandet proovi.

Biokeemia on aga hoopis teine teema, millega mina siin iga päev kokku puutun. Mina uurin ikkagi inimese geene ja nende seoseid erinevate tunnustega, mitte biokeemiat. Seejärel sõitsin kaheks kuuks samuti Ljubljanasse laborisse tööle. Mõtlesin, et ma ei saa minna oma tööd kaitsma, kui ma ei tea, kuidas neid katseid tehakse.

Pärast te magistritööd tulid leukeemiahaigete laste ravijuhistesse geenitestid. Kas midagi muutub Eesti ravipraktikas ka pärast te doktoritööd?

Ma arvan, et kohe praegu mitte. Aga kindlasti on vaja edasi tegeleda meie uue leiuga ehk SAM-molekuliga.

Sama tulemust lisaks meie tööle on kinnitanud ka Rootsi teadlased ühes hilisemas töös. Ning kindlasti tuleb liikuda tervete inimeste uurimiselt patsientide uurimisele, et õppida paremini tundma patsientide haigusest põhjustatud katkiseid süsteeme.

Intervjuu on täismahus loetav Tartu Postimehes.

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

PÕHJA-EESTI REGIONAALHAIGLA otsib JÄRELRAVI KLIINIKU JUHATAJAT

Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA

10. detsember 2018

PÕHJA-EESTI REGIONAALHAIGLA otsib DIAGNOSTIKAKLIINIKU JUHATAJAT

Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA

03. detsember 2018

Meditsiini­uudised

6. november 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

november 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

oktoober 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.