Jurist: mittesüülisus sobib ka Eesti tervishoidu

Janus Paurman, jurist.
Janus Paurman, jurist.

Advokaadibüroo Teder jurist Janus Paurman kõneles augustis toimunud arvamusfestivalil, et kuna meditsiinialased vaidlused on enamjaolt delikaatset laadi, saavad paljud neist kõigi osapoolte huvides lahenduse enne igasugust kohtuskäimist kokkukeppe teel.

Paurmani sõnul ei ole me oma kultuuriruumis harjunud hagema – kardame kohtuinstantsi, see on aeganõudev ja raske tee. "Mõned kaasused saavad lahendi juba esimeses kohtuastmes, parimad kaasused aga on muidugi need, mis ei jõuagi kohtusse," ütles Janus Paurman.

"Vestlesin hiljaaegu arstiga, kes üles, et haiglatesse pöördutakse praktiliselt iga päev erinevate muredega ja väga palju tekkivaid konflikte saab lahendada lihtsalt teabelahendusega ning advokaadi poole pöörduda ei pruugi vajadust olla. Täiendav n-ö harimine tehakse arsti poolt patsiendile samas haiglas ära," rääkis ta.

Põhjamaad, kellelt Eesti ikka armastab šnitti võtta, on kaotanud süülisuse printsiibi. Mittesüüline lähenemine aitab ära hoida konflikti, mis on arsti ja patsiendi suhtes tekkinud, kui on tehtud raviviga. Paurman rääkis, et kaebusele vea kohta järgneb sellises süsteemis kergendatud menetlus ja leitakse lahendus, kuidas isikule hüvitist maksta. "Püütakse ära hoida näpuga näitamist. Taoline süsteem võiks hästi toimida ka Eestis," lisas ta.

Menetluskomisjoni loomisel (senise tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjoni asemel - toim) võib juristi arvates võrra võrdluseks ka meie enda töövaidluskomisjoni, kus töötajad kaebajana on tihtipeale nõrgemas positsioonis. "Komisjonis töötavad pädevad inimesed, kes aitavad kaebaja mure lahendada ja töötaja saab väga mugavalt ja lihtsalt oma õigused kaitstud," rääkis Paurman.

"Taolise organi loomist võiks riik kaaluda ka vastutuskindluste puhul. Luua võib selle mõne praeguse või ka päris uue ametiasutuse juurde, see koondaks spetsialiste, kes oleksid n-ö vahefilter kohtusüsteemi ja mittehagemise vahel," jätkas jurist. Ta lisas, et töövaidluskomisjonil on suur n-ö aitamiskoormus ning tihtipeale on neile antud ka õigus dokumente ja tõendeid koguda, et menetletavas asjas selgus saada.

Küsimusele, kas hüvitisi peaks menetlema ja välja maksma era- või riiklik kindlustusfond, vastas Paurman, et erasektori ehk juba tegutsevate kindlustusfirmade kasuks räägib see, et neil on aastatepikkune kogemus kindlustusjuhtumitega tegemisel, pettuste avastamisel. "Seda kompetentsi me riigi sektoris lühikese ajaga luua ei suuda," ütles ta. "Kui fondi haldavad eraettevõtjad, siis neil on raha väljamaksmise printsiip tihtipeale karmim ja nad kontrollivad seda rohkem."

"Kui me loome suure rahakotti, kust raha on võimalik saada, peame me suutma ka kontrollida, mismoodi sealt väljamakseid tehakse ja selline kompetents on eraettevõtetes kindlasti suurem," märkis Janus Paurman.

 

 

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

14. august 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

juuli 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.