Haiglajuhid kogunesid seekord Narva-Jõesuus

Pärnu haigla juht Urmas Sule
Pärnu haigla juht Urmas Sule

Eesti Haiglate Liidu sügiskonverents toimus sedapuhku Narva-Jõesuus, kus vaadati tulevasse aastasse ning tutvuti tervishoiukorraldusega Ida-Virumaal.

Eesti Haiglate Liidu juhi Urmas Sule sõnul korraldab liit juba neljandat aastat järjest septembri alguses oma liikmetele konverentsi. „Siis on aeg, kus selle aasta tegevused on kõigil tasemetel  – nii riigis kui ka haiglates – jõudnud vähemalt vahekokkuvõttteküpseks. Ja ka järgmise aasta plaanid on suuresti paigas,“ rääkis Sule.

Sule sõnul on konverents ja selle formaat kasvanud välja trendist, et riigi juhtimine läheb aina rohkem teed, kus spetsialistid ning erioskustega inimesed kipuvad suurte otsuste langetamisest eemale jääma, kuid nende panus riiklike poliitikate elluviimisel on kriitilise tähtsusega. „See on reaalsus. See tähendab, et otsused langetatakse pinnapealsete teadmiste baasil või vähemalt sisulisi vastuväiteid kaalumata. Niimoodi on lihtne otsustada, aga väga raske asju ellu viia,“ selgitas Sule ja tõi paralleeli ravitööga. „Kui võrrelda seda haige raviga, siis arstid ja õed jääksid ravimisest kaugemale ning otsuseid langetaksid need inimesed, kes patsienti väga hästi ei tunne. Nii ei lähe.“

Sule sõnul on aga tervishoiusüsteemile oluline, et kõik haiglate töötajad saaksid aru käigus olevatest poliitikatest ja mõistaksid enda rolli võimalikult detailselt. „Teist moodi ei ole võimalik neid otsuseid ellu viia ja sellest siis ka konverentsi formaat, kus saaksid riigiametite esindajad eesotsas ministriga ja tervishoiusektori juhid ning tervishoiutöötajad võimalikult vabalt mõtteid vahetada. Sageli on nende lihtsana näivate asjade tegemiseks väga palju peeneid ja samas olulisi nüansse, millede lahendamata jätmine annab viletsaid tulemusi,“ selgitas Sule.

Üks eripära on tema sõnul konverentsil veel – igal aastal korraldab seda erinev haigla, mistõttu liigutakse mööda vabariiki ringi. Tänavu tuldi kokku Narva-Jõesuus.

Haiglate liidu aastakonverents on jagatud kaheks päevaks. Esimene päev on nn riigipäev, kus räägitakse eelkõige aktuaalsetest tervishoiupoliitikatest ja teisel päeval jagavad haiglad enda kogemust.

Sule sõnul on osalejaid olnud alati umbes 150, mis tähendab, et lisaks kutsutud külalistele on kohal ka tervishoiuasutuste juhatused ja need inimesed, kes haiglates kõige praktilisemal moel tervishoiupoliitikaid ellu viivad – kliinikute juhid, ülemõed, vanemõed, osakonnajuhatajad ja ka tugistruktuuride töötajad.

Seekordse konverentsi kandvaimaks teemaks oli tervishoiu rahastamise pakett, millest andsid ülevaate nii minister Jevgeni Ossinovski kui ka asekantsler Maris Jesse. „Me tahame mõista, mida oodatakse tervishoiusüsteemilt, mida haiglatelt,“ kommenteeris Sule. Teine pool ministeeriumi teemadest puudutas e-tervise strateegiat. „Siin on toimunud üks oluline muutus. Hetkel, kui hakati e-tervise strateegiat taas üle vaatama, räägiti vaid arendustest. Selle aasta algusest on üha jõulisemalt tõusnud päevakorrale ka infoturbe teema. Tänaseks on iseenesest mõistetav, et süsteem peab lisaks arenemisele olema ka turvaline. See aga tähendab plaanide ülevaatamist ja täpsustamist,“ toonitas Sule, kelle sõnul rääkis e-tervisest nii asekantsler Ain Aaviksoo kui ka TEHIKu juht Katrin Renhold.

Esimesel päeval andis haigekassa juhatuse esimees Tanel Ross ülevaate lähiaastate eelarveperspektiivist. „Räägiti ka haigekassa poolsest lähima nelja aasta teenuste ostu prognoosist, kus on arvestatud ühiste kavatsuste protokollis kokkulepituga. Teiseks kuna haigekassa valmistab ette järgmist lepinguperioodi, saime ülevaate, millised plaanid haigekassal on tulenevalt uuest koostööformaadist. See on laiem kui vaid lepingute haldamine,“ rääkis Sule.

Riigi poolelt tegi ettekande arstiabi kvaliteedi ekspertkomisjoni tööst dr Marika Väli. Kogenud kolleegina oskas ta väga hästi välja tuua põhitõed, kuidas juhid saavad oma tegevusega ravikvaliteeti mõjutada.

Teisel päeval arutasid haiglate esindajad digitaalarendusi ja eraldi suure blokina oli huvide konflikti teema. „Rääkisime maailma praktikatest ja sellest, kuidas me meie haiglates oleme püüdnud ühte või teist probleemi lahendada ning kuidas seda süsteemi tervikuna ohjata,“ selgitas Sule. Räägiti ka euroopa järgmisel aastal jõustuvast andmekaitse direktiivist, mille tark rakendamine on suur väljakutse. „Õiguslikult ei ole väga selge, kes mida täpselt tegema peab, aga kuna see puudutab haiglate jaoks juba järgmist aastat, siis me rääkisime teema ise endi jaoks võimalikult lahti,“ ütles Sule. Ta lisas, et andmekaitseinspetsiooni esindajaid ei saanud kahjuks esinema tulla, kuna neil oli täpselt samal ajal Tartus üleeurooopaline konverents.

Kuna haiglate esindajad olid kogunenud Narva-Jõesuusse, siis loomulikult tutvuti ka lähemalt selle piirkonnaga. „Üks ettekanne puudutas kolmandate riikide arstide töösse rakendamist eelkõige Ida-Viru Keskhaiglas ja Narva haiglas – nende kogemust ja perspektiive. Teine ettekanne oli siis üldisemalt tervishoiukorraldusest Ida-Virumaal. Seal ei ole mitte ainult poliitiline elukorraldus natuke eripärane, vaid ka tervishoiukorraldusel on omad eripärased nüansid. Samas on tunda selgeid arenguid, millest ülevaate saime. Olen veendunud, et sealsed tervishoiujuhid väärivad tunnustamist,“ rääkis Sule.

 

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

5. detsember 2017

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

november 2017

Laadi PDF

Tervise­uudised

november 2017

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.