Kulutõhususe piir peaks olema vähemalt 48 000

Ravimitootjate Liidu nõukogu esimees ja ravimifirma Roche Eesti juht Kadri Mägi-Lehtsi.
Ravimitootjate Liidu nõukogu esimees ja ravimifirma Roche Eesti juht Kadri Mägi-...

Eesti Ravimitootjate Liidu nõukogu esinaine ja ravimitootja Roche Eesti juht Kadri Mägi-Lehtsi sõnul on paradoksaalsel kombel viimastel aastatel ravimite kulutõhususe piir tõusmise asemel hoopis langenud.

Minu arust on Eesti puhul paradoksaalne, et kui me olime majanduskriisis – umbes 2009-2010, siis said haiged ka neid ravimeid, mis olid vajalikud vaid üksikute haruldasemate onkoloogiliste haiguste raviks. Kulutõhususe piirmäär oli siis üksikjuhtudel isegi 56 000 eurot. Enne masut oli ravimite rahastamise otsused seotud eelkõige haigete vajadustega ning riiklike haigusennetus strateegiatega, nt südame ja veresoonkonna ja ka vähistrateegia. 

Vähki haigestumus tõuseb, seda nii  eluiga pikenemise kui ka vähi nooremise ja varajasema avastamise tõttu. Lisaks paraneb ka elulemus, milles on oma osa ka ravimitel. Nii oli veel paar kolm aastat tagasi oli uute ravimite rahastamisotsute kulutõhususe piirmäär 45 000 eurot. Tänaseks on see langenud aga 40 000le.

Paradoks ongi minu arust selles, et kui meil riigi ja inimeste jõukus kasvab ning ravimid kallinevad, siis see kulutõhususe piir langeb. Samas me räägime järjest enam suunatud ravimitest, mitte neist vanadest keemilistest tablettidest, mida anti kõigile ja siis vaadati, kellele mõjub. Kaasaegsed suunatud bioloogilised ravimid ongi vanadest kallimad ja sinna ei ole midagi teha. Nende kasutajaid on vähe, tootmine on keeruline jne.  

Osaliselt lahendab probleemi riski- ja kulujagamislepped haigekassa ja ravimitootaja vahel. Need teevad ravimite hinnad Eestile jõukohasemaks. Arvan,et et enamus neist on vähiravimitele. Paraku ka üle 50 % hinnalangetuse korral pole kaugelearenenud vähkkasvaja ravimite puhul kindel, kes Eestis need ikkagi rahastatud saavad. Minu arvust  kulutõhususe esikohale seadmine, kui kliiniline alternatiiv puudub on küsitav.  See on ka põhjus, miks paljud uued ravimid jäävad patsiendile kättesaamatuks. 

Paraku täna enam sellist paindlikust nagu eelmise kümnendi lõpus, haigekassas ei ole. WHO soovitab, et kulutõhuse piirmäärkas on riigi jaoks 1-3 SKTd inimese kohta. Kui me võtame tänase SKT statistikaameti andmete põhjal, siis praegu võiks piir harva esinevate  või onkoloogiliste haiguste korral olla 48 000 eurot. WHO soovitus on üldine, mis ei tähenda, et sellest ei võiks teha erisusi. Meiega suhteliselt sarnased riigid, nt. Sloveenia, ikkagi leiavad lahenduse aitamaks ka neid, kelle ravikulud on kõrged, olgu see siis eraldi riiklikult rahastatud fondide, kõregama kulutõhususe piirmäära vmt. kõigile üheselt arusaadavate lepete näol. 

Kogu teema juurpõhjus on paratamatult haigekassa tulubaas. Ma ei usu,et seal töötavad inimesed mõtlevad,kuidas saaks kaasmaalaste elu lühemaks ja keerulisemaks teha. Küllap ikka tahetakse leida võimalusi leida haigete ajakohaseks raviks, ei  saa ju ravimeid eelistama nt. ravijärjekordade asemel, samal ainult hea sõnaga arst ei ravi, ikkagi on ravimeid vaja. Kuid haigekassa saab jagada seda, mida tulubaas võimaldab ning kahjuks on meil endiselt üks madalamad OECD ja ka Euroopa Liidu riikidest.  Haigekassal ongi väga rasked valikud selle 5% SKT sees, mis meil täna ravikindlustusse läheb.

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

PÕHJA-EESTI REGIONAALHAIGLA otsib JÄRELRAVI KLIINIKU JUHATAJAT

Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA

10. detsember 2018

Meditsiini­uudised

4. detsember 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

november 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

november 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.