Palliatiivravi parandab haige elukvaliteeti

vanur
Pilt illustratiivne.

Hiljuti Pittsburghi Ülikooli Meditsiinikooli teadlaste poolt läbi viidud uuring on näidanud, et rasket haigust põdevatel inimestel, kes saavad palliatiivravi, on parem elukvaliteet ja vähem sümptomeid, võrreldes nendega, kes palliatiivravi ei saa.

 

Uuring, mille tulemused avaldati ajakirjas Journal of the American Medical Association (JAMA), on esimene metaanalüüs, mis käsitleb palliatiivravi mõju seoses patsientide elukvaliteediga, sümptomite raskusega ja elulemusega.

Palliatiivravi on ravi, mida osutatakse rasket haigust põdevatele inimestele ja mille eesmärgiks on leevendada patsientide sümptomeid, valu ja stressi, mida raske haigus põhjustab, olenemata diagnoosist. Palliatiivravi võib puudutada konkreetset teenust, mida osutavad arstid ja õed, kes on läbinud vastava eriväljaõppe, või üldist rasket haigust põdeva patsiendi hooldust, mis sisaldab palliatiivravi, mida võib osutada nii spetsialist kui ka muu meditsiinitöötaja peale palliatiivravi spetsialisti (näiteks onkoloog või üldarst). Nimetatud uuring oli laiapõhjaline ja käsitles palliatiivravi filosoofiat.

Teadlased vaatasid süstemaatiliselt läbi 43 palliatiivravi puudutavat uuringut, mis hõlmasid 12 731 raske haigusega täiskasvanut ja 2479 hooldajat. Lisaks viisid teadlased läbi metaanalüüsi, et uurida üldist seost palliatiivravi ja kolme sellega sageli seonduva tulemuse vahel - patsientide elukvaliteet, sümptomite raskus ja elulemus. Metaanalüüs on statistiline protsess, kus kombineeritakse erinevate uuringute tulemusi, mis annab teadlastele üldise ülevaate kogumõjust.

"Kõike arvestades on tegemist väga olulise sõnumiga," ütles Dio Kavalieratos (PhD), Pittsburghi Ülikooli Üldise Sisemeditsiini Divisjoni palliatiivravi ja meditsiinieetika osakonna meditsiinidotsent ja uuringut juhtinud teadlane. "Inimeste elukvaliteet ja sümptomid paranesid ning lisaks paranes ka nende rahulolu tervishoiuga - ning kõike seda ajal, mis oli tõenäoliselt kõige raskem periood nende elus."

Teadlased tegid ühtlasi kindlaks, et palliatiivravi oli seotud ka edasise hoolduse planeerimise paranemisega, patsiendi ja hooldajate rahuloluga hoolduse suhtes, ning tervishoiuteenuste harvema kasutamisega. Erinevad tõendid näitasid paranemist surmapaiga, patsientide meeleolu, tervishoiukulude ning hooldajate elukvaliteedi, meeleolu ja koormuse osas.

"Ajalooliselt on palliatiivravi olnud ülekaalukalt keskendunud vähihaigetele, kuid igaüks, kellel on mõni raske haigus, olgu see siis vähk, südamerike, hulgiskleroos või tsüstiline fibroos, vääriv kvaliteetset ja individuaalset hooldust, mis keskenduks nende kannatuste vähendamisele ja elukvaliteedi parandamisele," ütles Kavalieratos. "Me peame leidma võimalusi, kuidas integreerida palliatiivravi põhimõtteid patsientide tavaraviga nii, et see ei oleks luksus, vaid standardne tervishoiu osa rasket haigust põdevate inimeste jaoks."

Viimasel viiel aastal on Kavalieratose sõnul pööratud suurt tähelepanu ideele, et palliatiivravi võib parandada patsientide elulemust. Kuigi mõned üksikud uuringud olid seda ka näidanud, ei leidnud see seos siiski metaanalüüsis paljude uuringute tulemuste koondamisel kinnitust.

"Selles valdkonnas tuleb välja töötada uusi meetodeid, et uurida, kuidas mõjutab palliatiivravi rasket haigust põdevaid inimesi ja nende hooldajaid," lisas Kavalieratos. "Need meetodid ei tohi tekitada liigset koormust uuringus osalevatele patsientidele ja hooldajatele, kuid peavad olema samas piisavalt kindlad, et selgitada välja, mis selles kriitilises etapis inimeste elus toimub."

Science Daily
tõlkis Kalle Klein

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

4. detsember 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

november 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

november 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.