Vink: uuritakse ka võimalusi lepingust taganemiseks

Marek Vink
Marek Vink

Eesti Hambaarstide Liidu juhi Marek Vingi sõnul uurivad mitmed haigekassaga täiskasvanute hambaravi lepingu sõlminuist, kuidas sellest võimalikult valutult taganeda.

Kas need, kes on seni otsustanud lepingut mitte sõlmida plaanivad jätkata edaspidi ilma selle lepinguta?
Jah, usun küll, et täiskasvanute hambaravi rahastamise lepingu soovijad ja ka mõned mittesoovijad on nüüdseks selle jõudnud vormistada. Samas on muidugi kuulda ka neist, kes uurivad võimalusi, kuidas sellest... võimalikult valutult taganeda.

Kas haigekassa on kliinikuid ka kuidagi survestanud?
Jah, haigekassa survestab hambaraviasutusi järjekindlalt. Selle käigus valetatakse jultunult, et kehtestatud piirhinnad valmisid hambaarstide liidu heakskiidul.

Kas on näha, et üks osa patsiente näiteks lahkub oma senise hambaarsti juurest? Või enamik patsiente jääb edasi ja need, kellele see toetus on väga oluline, pole ka varem eriti hambaarsti külastanud?
Ei, patsiendid ei lahku hästitoimiva arsti-patsiendi suhte korral linna pealt odavat hambaarsti otsima. Peab paika, et lepingu sõlminud hambaarstid ei ole kuigi õnnelikud, sest tihtipeale jõutaksegi arstile see ainus kord, kui hüvitist on.

Emotsioone tekitab ka uuest aastast jõustuv proteeside rahastamine. Mis väljavaated seal on järgmiseks aastaks?
EHL on nördinud, et üliolulisi tervishoiupoliitilisi otsuseid tehakse kiirustades lühinägelikku parteipoliitilist kasu taga ajades. Nii on haigekassal 1. jaanuarist 2018. a kehtima hakkavate proteesiteenuste loetelu ja piirhindade väljatöötamiseks ainult mõni nädal aega, kusjuures seda tehakse erialaseltsi kompetentsi kaasamata. EHL on kindel, et abivajavate pensionärideni jõuab mitterahaline proteesihüvitis veel halvemini kui täiskasvanute hambaravihüvitis.

Ja üks hambaarstide väljaõppega seotud küsimus - kas hambaarste on Eestis piisavalt, liiga palju, või vähe? Kas ka näiteks lähiaastatel lõpetatavatele noortele arstidele jagub tööd?
Erapraksises või kellegi teise juures? Eestis on hambaarstide arv optimaalne ehk tuhande elaniku kohta leidub keskmiselt üks hambaarst. Kui noorte kolleegide hulgas esinebki töö puudust, siis tuleneb see eelkõige suure ravitarbega elanikkonna madalast ostujõust.

Käisite hiljuti Vilnjuses Balti Hambaarstide Päevadel. Milline on seis Lätis ja Leedus? Kas neil on meiega sarnased probleemid?
Suuremas vaates on postsovetlikes Balti riikides hambaraviga seonduvad probleemid sarnased, sest Nõukogude meditsiinisüsteemi pärandiga peame ju tegelema kõik. Seda auklikku naeratust nimetatakse ka Ida-Euroopa sündroomiks. Ühtpidi vaevab meid vaesusest tingitud hambaraviteenuse kättesaamatus riskigruppidele. Teisalt on veel kõvasti tegemist meie otsustajate, patsientide ja kohati ka arstkonna mõtteviisi suunamisega, et tervise hoidmine tuleks ühiskonnale kokkuvõttes kõvasti odavam kui haiguse tagajärgedega maadlemine.

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

4. detsember 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

november 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

november 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.