Veskimägi vastulause radioloogidele

Tõstamaa perearst Madis Veskimägi.
Tõstamaa perearst Madis Veskimägi.

Hea meditsiinikorralduse kuldreegel on- õige patsient, õigel ajal ja õiges kohas. Siit võib tuletada veel olulise reegli – sagedasemad ja veidi lihtsamad uuringud ning protseduurid peavad toimuma patsiendile võimalikult lähedal. Aluseks on elanike arv piirkonnas, reaalne vajadus ja teise võimaluse mõistlik kättesaadavus, kirjutab Tõstamaa perearst Madis Veskimägi.

Perearstide soovist hakata tegema konventsionaalradioloogilisi uuringuid, maakeeles öeldes igapäevaseid röntgenipilte perearsti raviasutuses, on tehtud radioloogide seltsi poolt kahjuks valed järeldused. Nii on hakatud arvama, et perearstid hakkavadki radioloogideks ja radioloogia tehnikuteks. Arvatakse, et perearst ei suuda määrata vajalikku uuringut ja seda esmaselt tõlgendada. Ollakse ka mures tekkida võiva huvide konflikti pärast – perearst tellib endalt uuringu ja ”võib saada rikkaks”.

Püüaks hajutada kolleegide-radioloogide kartusi ja hirme. Perearst on ennekõike arst, lõpetanud arstiteaduskonna, õppinud ülikooliaastatel meditsiinifüüsikat, radioloogiat, vaadanud sadu ja sadu röntgenogramme erialapraktikumides. Seejärel ollakse spetsialiseerunud perearstiks, ka see eeldab 3 aastat pingsat õppimist, tööd erinevates osakondades, uuringute määramist ja tõlgendamist. Enamikul perearstidel on seljataga aastakümnete pikkune töökogemus, haigusjuhtude lahendamine, mille arv võib küündida 100–150 000 juhuni. Kust siis see kartus, et perearst järsku ei saa aru ega ei oska...

Iga arsti töö aluseks on kutse-eetika. See hõlmab ka diagnostiliste uuringute, sealhulgas ioniseerivat kiirgust kasutatavate uuringute põhjendatud määramist. Tunnustatud ALARA ( akronüüm sõnadest As Low As Reasonably Achievable e nii madal kiirgusdoos kui mõistlik ja saavutatav, pikemalt avaneb ülevaade siit)  printsiip kehtib kõigile raviasutustele nii patsiendi kui personali kaitsel.

Perearsti soov on ennekõike aidata komplekselt vastuvõtule tulnud patsienti ja säästa haiget täiendavatest kannatustest. Väga lihtne on kirjutada saatekirju, kuid haige poolt ei ole sugugi lihtne leida aega ja transporti pöördumiseks erinevatesse raviasutustesse. Perearsti rahastamine on pearahapõhine, see annab võimaluse soetada vajalik aparatuur ja kasutada seda vajaduse põhiselt. Puudub vajadus “hakata seadet võimalikult kiirelt tasa teenima”. Haige käsitlemisel on kõige olulisem hoolas anamnees, füüsikaline uurimine ja alles siis põhjendatud instrumentaalne diagnostika. Paljud juhtivad ortopeedid on veendunud, et anamneesi kogumine, sütemaatiliselt teostatud läbivaatusvõtted lisaks õiges projektsioonis teostatud lihtröntgenogrammid on enamikul juhtudel piisavad selleks, et määrata põhjendatud edasine käsitlus.

Eelnimetatud ALARA printsiip kehtib ka radiograafiaseadmete mõistliku geograafilise asukoha leidmisel. Lähtuda tuleb elanike arvust piirkonnas ja kaugusest lähema kabinetini. Pärnu regiooni näitel töötasid varem röntgenikabinetid Vändras, Pärnu-Jaagupis, Tõstamaal, Kilingi-Nõmmes ja Lihulas, nüüd ainult Pärnus. Täpsustada tuleb fakti – pool elanike arvust, u 80 000 elab maakonnakeskuses, eelnimetatud maakondlike tõmbekeskuste kaugus Pärnust on u 50 km.

Röntgenkabinettide sulgemine on toonud kaasa sagenenud kiirabi väljakutsed transpordiks ja pöördumise EMO-sse. EMO-s on töö pingeline suuresti seetõttu, et läbisegi on koos tõeliselt erakorralised haiged (u 1/3 pöördujatest) ja mitteerakorralised e “rohelised” patsiendid.

Paljud kitsama eriala spetsialistid väidavad, et nende vastuvõtul käinud patsientidest on ligikaudu kolmandik erialased, enamik aga perearstlikud. Selle põhjuseid on mitu, üks neist on sisulise diagnostika puudumine perearstidel. Lihtsam on suunata kui tellida ja kordineerida. Fakt, millest räägitakse vähe, on patsiendi kulutused transpordile, aja leidmine, sageli on vaja leida ka keegi saatjaks, millega kaasnevad omakorda kulud.

Siinkirjutajal on peaegu 20 aasta pikkune töökogemus radiograafi kasutamisega perearstikeskuses, uuritud on töö mitmeid aspekte ja kvaliteeti, perearsti ja radioloogi kirjelduse ühtimist.

Tänapäevane kvaliteetne digitaalne radiograafiaaparatuur võimaldab koolitatud, pädeva töötaja poolt vajaliku ülesvõtte teostamist, selle kohest esmast hindamist ja uuringu talletamist pildipangas. Järgneb radioloogi poolt uuringu kirjeldus, puudub vajadus selleks, et spetsialist asuks füüsiliselt röntgenseadme läheduses. Seadme korrasoleku kontroll ja ruumi kiirguskaitsenõuded on loomulikult ühtsed kõigile.

Lõpetuseks tuleb ära märkida meie meditsiinikorralduse süsteemsed vead. Kõige suuremad neist on meditsiini esmatasandi ja haiglavõrgu erinev rahastamine ning tervishoiukorralduse seaduse alusel arstkonna eristamine perearstideks ja n-ö pärisarstideks. Perearstide rahastamine on pearaha põhine, lisaks toimub kindlate uuringute ja protseduuride eraldi tasumine haigekassa poolt. Kitsama eriarstiabi rahastamine on teenuse põhine. Eriarstiabi raviasutusel on mõttekam teha palju vastuvõtte ja uuringuid isegi siis, kui see ei ole sisuliselt vajalik ja selle vastu on arstid ise. Sellel teemal on ilmunud palju artikleid, siinkohal võiks lugeda järgnevat.

Fakt, mis paneb radioloogid muretsema on see, et perearst muutub iseendalt uuringu tellijaks, seda ei tohi lubada. Aga kellelt siis tellib uuringuid eriarstiabi raviasutus, kui mitte iseendalt?!

Siinkirjutaja isikliku veendmumuse kohaselt tuleb Eestis rajada riiklik, eelarveliste raviasutuste võrgustik, kus valitseks mõistlik, kokkulepitud tööjaotus ja koostöö. Edasi suunatakse vaid see patsient, kes seda sisuliselt vajab.

Meditsiini esmatasandi tervisekeskused paiknevad linnajagudes ja maakondlikes tõmbekeskustes. Tervisekeskused on hästi varustatud, sealhulgas ka röntgen-ultraheli ja funktsionaaldiagnostikaga ning väikekirurgia kabinetiga. Perearst saab olla lihtsalt arst, kes kasutab kõike seda põhjendatult haige hüvanguks, kelle palk sõltub erioskustest ja kogemusest. Vajadusel suunatakse patsient edasi, aluseks on eelkõige näidustus, mingi uuringu leid, mida edastatakse kitsama eriala spetsialistile. Patsient võetakse eriarsti poolt üle põhjendatult, vajadusel antakse soovitusi ravi ja edasise käsitluse korrigeerimiseks perearsti vastutusalas. Nii hakkab tööle hea meditsiinikorralduse kuldreegel – õige patsient, õigel ajal ja õiges kohas.

 

 

 

Lisa kommentaar

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

10. oktoober 2017

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

september 2017

Laadi PDF

Tervise­uudised

september 2017

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.