Ossinovski: oleme panustanud tervishoidu küllaltki vähe

Jevgeni Ossinovski
Jevgeni Ossinovski

Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski rääkis eile riigikogus toimunud tervishoiu rahastamise muudatuste esimesel lugemisel, et kuna Eestis on tervishoidu rahaliselt seni võrdlemisi vähe panustatud, on arstiabi kättesaadavus järjepidevalt vähenenud.

Rahvusvahelises võrdluses on Eesti avaliku sektori kulud tervishoiule suhtena sisemajanduse kogutoodangusse võrreldes teistes Euroopa riikidega võrdlemisi väikesed. Eestis oli avaliku sektori tervishoiukulude osakaal SKT-st 2015. aastal 4,9%, seejuures oli OECD keskmine 6,5% ja Euroopa Liidu keskmine 7,8%.

Seega võime öelda, et oleme panustanud tervishoidu küllaltki vähe. Arvestades seda, kui vähe me oleme panustanud, oleme suutnud tervishoiu targa juhtimisega saada üsna head tervishoiuteenust, aga loomulikult tahame paremat.

Probleemile on tähelepanu juhitud juba ammu

Erinevad nii rahvusvahelised kui ka siseriiklikud uuringud ja prognoosid on näidanud, et praegune Eesti tervishoiu rahastus sõltub peamiselt tööhõivel põhinevast rahastamisest, mis tekitab tulubaasi kontekstis ja meie võimekuse osas tagada heal tasemel ja kättesaadavat tervishoiuteenust kasvavaid raskusi tulenevalt meie demograafilisest olukorrast, kus ühelt poolt, seoses elanikkonna vananemisega kasvab nende inimeste hulk, kes tervishoiuteenust rohkem vajavad, ja teisest küljest väheneb nende inimeste hulk, kes tervishoiusüsteemi läbi oma tööjõumaksu panustavad. 

Juba 2005. aastal juhiti Maailma Terviseorganisatsiooni tehtud Eesti tervishoiu rahastamise süsteemi hinnangus tähelepanu, et Eesti ravikindlustussüsteem on erandlik, tuginedes peamiselt tööjõumaksudele. Ja on ikka neid soovitusi meile tehtud, et võiksime ainult tööjõumaksul põhinevast süsteemist edasi minna ja täiendada olemasolevat süsteemi muudel stabiilsematel tuludel põhinevalt, nii nagu mitmed teised riigid Euroopas on teinud.  

11,3% ei saanud abi, kuna see oli liiga kallis

Nüüd, kuna neid muudatusi tehtud ei ole, siis oleme järk-järgult näinud teatavat, aga järjepidevat halvenemist, mida Eesti patsiendid on tundnud arstiabi kättesaadavuse vähenemisena või järjekordade pikendamise kaudu. Eurostati 2014. aasta üle-euroopalise sissetulekute ja elamistingimuste uuringu andmetel on Eestis katmata vajadus tervishoius Euroopa riikidega võrreldes üks kõrgemaid. Eestis jäi 2013. aastal 11,3% üle 16-aastasest elanikkonnast vajalik abi saamata, sest see oli kas liiga kallis, liiga kaugel või oli järjekord liiga pikk. Üle 65-aastaste hulgas oli see osakaal veelgi kõrgem – 16,1%. Selles edetabelis edestab Eestit vaid Läti 12,5%-ga. Samas, Euroopa Liidu keskmine on ligi kolm korda madalam, olles 3,6% tasemel.

Seega, meie inimeste tunnetatav arstiabi kättesaadavuse vähenemine on seotud eeskätt Eesti Haigekassa piiratud eelarvega, mis on aastast 2013 olnud püsivalt negatiivne. Teenuste tagamiseks olemasolevas mahus on olnud vajalik kasutada haigekassa varem kogunenud jaotamata tulemit.

Eks haigekassa eelarve struktuurne puudujääk on märk sellest, et süsteemi pikaajalise jätkusuutlikkuse tagamiseks tuleb muuta rahastuse põhimõtteid ja täiendada olemasolevat tööhõivel põhinevat tulubaasi muude riigieelarveliste tuludega. Sellest tulenevalt otsustas Vabariigi Valitsus Sotsiaalministeeriumi ettepanekul 23. aprillil s.a need muudatused heaks kiita. 

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

5. detsember 2017

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

november 2017

Laadi PDF

Tervise­uudised

november 2017

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.