Uuringu tähtsaim subjekt on patsient

Katrin Kaarna
Katrin Kaarna

Eestis läbiviidavad ravimiuuringud on jõudnud enamasti III faasi ja on patsientidele oluliseks argumendiks oma kroonilise haigusega toimetulekul. Uus kliiniliste uuringute keskus on siin toeks ja teerajaja on Tartu Ülikooli Kliinikum.

Kliinikumis on teaduslikku uurimistööd tehtud enam kui kahesaja aasta vältel. Viimase kümnendi uuringute kogumaht ulatub 800ni.

Riikliku siirdemeditsiini ja kliiniliste teadusuuringute keskuse (RSKTK) moodustasid Tartu Ülikool, Eesti Maaülikool ja kliinikum 2010. aastal, et tõhustada terviseuuringuid Eestis.

RSKTK juhataja Katrin Kaarna sõnul ei lõpe kliinilised uuringud kunagi, sest alati on uusi võimalusi ja ideid haiguste veelgi efektiivsemaks raviks ja patsientide aitamiseks.

Praegu on eesmärgiks kliiniliste uuringute keskuse (KUK) loomine. See tegeleb nii ülikooli teadustööde-uuringute läbiviimise kui ka ravimifirmade läbiviidavate uuringute korraldamisega. KUK võimaldab luua parema tugiteenuse just teadustöödele. “Tugistruktuur võiks olla palju sisulisem, sest kui tuleb noor inimene residentuuri, hakkab ta mõtlema ideedele. Edasi vajab ta spetsialistide tuge, kes aitaks formuleerida hüpoteesi sisuliseks teadustööks,” selgitab Kaarna.

Keskuse juhi hinnangul viiakse teadusuuringute keskuses teadustöid mahuliselt läbi umbes 60% ning ravimiuuringuid 40%. Ravimiuuringutest kõik ei pruugi õnnestuda. “Ka ebaõnnestumises on hulk teadmist, mida järgmisse projekti kaasa võtta,” kinnitab Kaarna.

III faasi jõuab 20% alustanutest

Kõige rohkem kukub Kaarna sõnul ravimiuuringuid läbi juba laboris prekliinilises faasis. II faasi uuringutesse jõudnud ravimitel on läbikukkumise protsent umbes 75–80%, seega III faasi jõuab umbes

20–25%. Kaarma ja ka ravimiameti andmetel jõuavadki Eestisse enamjaolt uuringud, mis on jõudnud selle 20% hulka. Ravimi inimkatsetele kuluv aeg on umbes 7–8 aastat ning aeg on 1–2 aasta võrra vähenenud.

Kuidas aga on muutunud ravimiuuringud ajas? “Väga palju on mõjutanud infotehnoloogia. Vanasti korjati informatsiooni paberikandjale. Need olid andmekogud sajaleheküljelisel andmekandjal, mis pakiti kord kuus, saadeti kulleriga sinna, kus neid analüüsima hakati,” kirjeldab Kaarna.
Nüüd võimaldab infotehnoloogia isikustamata osa kanda kohe andmesüsteemi. Üle maailma jookseb kogu info kokku ja on kohe näha, kas kuskil tekivad küsimused või turvariskid – kõike on võimalik reaalajas analüüsida. Selle muudatuse tulemusena on uuringud läinud turvalisemaks nii patsienti kui ka arsti jaoks, kes saab tagasisidet jooksvas ajas. Ka on protsessid üldiselt läinud selgemaks ja ka juhendid on muutunud läbipaistvamaks.

Uusi ravivõimalusi otsitakse alati

“Kliinilised uuringud ei saa kunagi valmis või otsa – meditsiin areneb, haiguste diagnostika on aina täpsem ning niipea, kui saame uut teavet haiguse kohta, hakatakse otsima veelgi tõhusamat raviviisi või ravimit, millel oleks vähem kõrvaltoimeid, mida oleks veelgi mugavam kasutada ja mis oleks tulevikus just antud patsiendi eripärasid silmas pidades loodud,” jätkab Kaarna. “Lisaks peaksime arstidena igapäevatöös pidevalt küsima – kas hetkel patsiendile ordineeritud raviviis on tõesti parim, raviskeem või -meetod kõige tõhusam? Just selline mõtteviis viib uue akadeemilise uuringu algatamisele.”

Eelkõige saavad ravimiuuringutest kasu uuringutes osalevad inimesed. Nad näevad arsti kord kuus, neile tehakse täiendavad uuringud ja saab ülevaate kõigest, mis organismis toimub. “Inimestele läheb korda ka eetiline moment – kui neil on kroonilised ja ravimatud haigused, siis nad saavad panustada tulevikku. Oluline on see, kui ravim reaalselt töötab, mõjub,” kinnitab Kaarna. Tema sõnul on ravimiuuringu tähtsaim subjekt patsient – kõike tehakse patsiendi heaolust lähtuvalt.

PERHis kogemusi varsti 20 aastat

Põhja-Eesti Regionaalhaiglas on aasta lõikes käimasolevaid uuringuid keskmiselt 100–110. “Esimesed uuringud viidi PERHis läbi juba 1990ndatel. Suurimas uuringus on kaasatud mitme aasta jooksul üle 100 patsiendi,” räägib regionaalhaigla meditsiiniliste teenistuste direktor Ivi Normet.
Dokumentatsiooni täitmine ravimiuuringute alustamiseks on põhjalik. Uuringu alates esitab vastutav uurija uuringu alustamise ettepaneku, mis registreeritakse haigla dokumendihalduses. Eelnevalt hindab vastutav uurija uuringu läbiviimistingimusi ja potentsiaalsete haigete leidmise kriteeriume. Pärast uuringu alustamise ettepanekut tuleb esitada uuringu protokoll, patsiendi info/nõusoleku lehed ja uuringumeeskonna koosseis. Eetikakomiteele ja ravimiametile tuleb esitada uuringu läbiviimise taotlused haiglapoolse kooskõlastusega. Kui on saadud eetika komitee ja ravimiameti kooskõlastused, tuleb haiglal ravimifirmaga või tema esindajaga allkirjastada leping.
“Kui uurija (arst) on leidnud uuringu kriteeriumitele vastava patsiendi, tutvustab ta uuringut ja selgitab patsiendile, mida osalemine uuringus tähendab. Nõustumisel patsient allkirjastab uuringus osalemise nõusolekuvormi ning soovi korral võib patsient igal hetkel loobuda uuringus osalemast. Patsient koos arstiga lepib kokku visiitide ajad, mille käigus tehakse kõik uuringud/analüüsid vastavalt uuringu protokollile,” toob Normet välja.

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

PÕHJA-EESTI REGIONAALHAIGLA otsib DIAGNOSTIKAKLIINIKU JUHATAJAT

Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA

03. detsember 2018

PÕHJA-EESTI REGIONAALHAIGLA otsib JÄRELRAVI KLIINIKU JUHATAJAT

Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA

10. detsember 2018

Meditsiini­uudised

6. november 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

november 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

oktoober 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.