Efektiivsem kui kulutõhususe piir nõuaks

Kingitud Elu juht Toivo Tänavsuu käib ka ise tihti korjanduskastiga rahva seas.
Kingitud Elu juht Toivo Tänavsuu käib ka ise tihti korjanduskastiga rahva seas.

WHO soovituste järgi peaks ravimite kulutõhususe piir olema Eestis tõusnud 48 000 euroni, kuid on hoopis langenud 40 000 euroni.

Europarlamendi liige Urmas Paet saatis septembris avaliku kirja peaminister Jüri Ratasele, minister Jevgeni Ossinovskile, riigikogu sotsiaalkomisjoni esimehele Helmen Kütile ja haigekassa juhatuse esimehele Tanel Rossile. Ta heidab ette, et vähiga võitlevad inimesed on ilma riigi toetuseta. Paet kirjutab oma pöördumises, et haigekassal on oma valemid otsustamaks, milline ravi (ravim) riikliku kindlustuskaitse alla mahub ja nii jäävad mitmed uued ravimid soodustuse alt välja. 

“Leian, et tänases Eestis on üks suuremaid ebakõlasid, et need, kes võitlevad sõna otseses mõttes elu eest ja kes vajavad tõepoolest ühiskonna tuge, on jäänud sellest toest ilma. Iga eelarve on valikute küsimus. Ma pean mõistlikuks, oluliseks ja inimlikuks, et haigekassa, sotsiaalministeerium ning valitsus teeksid senises suhtumises muudatuse ja läheksid lõpuks avaliku rahaga appi neile inimestele, kel on tegelikult veel lootust,” kirjutas Paet.

Riiklikult kehtestatud kulutõhususe piir, millest efektiivsed onkoloogilised ravimid on enamasti kallimad, on 40 000 eurot.

Kulutõhususe piir on langenud

Ravimitootjate Liidu nõukogu esinaine ja ravimitootja Roche Eesti juhi Kadri Mägi-Lehtsi sõnul on paradoksaalsel kombel viimastel aastatel ravimite kulutõhususe piir tõusmise asemel hoopis langenud.

“Minu arust on Eesti puhul paradoksaalne, et kui me olime majanduskriisis – umbes 2009–2010, siis said haiged ka neid ravimeid, mis olid vajalikud vaid üksikute haruldasemate onkoloogiliste haiguste raviks. Kulutõhususe piirmäär oli siis üksikjuhtudel isegi 56 000 eurot,” ütles Mägi-Lehtsi. Ta lisas, et enne masu oli ravimite rahastamise otsused seotud eelkõige haigete vajadustega ja riiklike haigusennetus strateegiatega – näiteks südame ja veresoonkonna ning vähistrateegia.

“Veel paar–kolm aastat tagasi oli uute ravimite rahastamisotsuste kulutõhususe piirmäär 45 000 eurot. Tänaseks on see langenud aga 40 000le,” nentis Mägi-Lehtsi, kelle meelest ongi paradoksaalne just see, et kui riigi ja inimeste jõukus kasvab ja ravimid kallinevad, siis kulutõhususe piir langeb. “Paraku täna enam sellist paindlikkust nagu eelmise kümnendi lõpus, haigekassas ei ole,” ütles ta.

WHO soovituste kohaselt peaks aga kulutõhususe piirmääraks olema 1–3 SKTd inimese kohta. Praegust SKTd statistikaameti andmete põhjal aluseks võttes võiks piir harva esinevate või onkoloogiliste haiguste korral olla Eestis 48 000 eurot. 

Vähiravifondi Kingitud Elu juht Toivo Tänavsuu selgitas, et 48 000 eurot raviga lisanduva kvaliteetse eluaasta kohta teeb 4000 eurot lisanduva kvaliteetse elukuu kohta. “Vähiravifondi keskmine toetus ongi väga jämedalt 4000 eurot kuus ühe abisaaja kohta. Soolevähiravimite puhul on summad pigem alla selle keskmise (aga nendel ravimitel on üldjuhul ka väiksem kasutegur), kuid näiteks leukeemia-, kopsuvähi- ja melanoomiravimid on pigem kallimad kui 4000 eurot kuus,” selgitas Tänavsuu. Ta lisas, et seega on umbes pooled ravid WHO soovitatud kulutõhususe tasemest kallimad.

Ühtlasi märkis ta, et nende fondi abiga on riigi poolt mittekulutõhusaks arvatud raviga inimesed siiski ka terveks saanud ja ravi lõpetanud – nende kohta ei saa siis ju kuidagi öelda, et ravi poleks kulutõhus olnud. Fond on pöördunud ka haigekassa poole ettepanekuga selliste inimeste ravi rahastamine üle võtta.

Mägi-Lehtsi juhtis tähelepanu asjaolule, et WHO soovitus on siiski üldine, mis ei tähenda, et sellest ei võiks teha erisusi. Ta tõi näiteks Eestiga suhteliselt sarnase riigid, nagu Sloveenia (millega riiklikul tasandil Eesti ravimiturgu alati võrrelda soovitatakse, toim), kus ikkagi leitakse lahendus aitamaks ka neid, kelle ravikulud on kõrged, olgu see siis eraldi riiklikult rahastatud fondide, kõrgema kulutõhususe piirmäära või kõigile üheselt arusaadavate lepete näol.

Sotsiaalministeeriumist öeldi kommentaariks, et WHO uuendatud seisukoht on, et otsuste tegemine peab baseeruma paljudel kriteeriumitel korraga, millest kulutõhusus on üks teiste seas. Nii on see ka Eestis vastavalt ravikindlustuse seadusele. “Ravimid vaadatakse iseseisvas nõuandvas ravimikomisjonis eraldi läbi ja iga ravimi puhul kaalutakse vajalikke kriteeriumeid korraga ning tervikuna. Kunagi ei lähtuta vaid ühest näitajast, näiteks SKT-st inimese kohta,” seisis ministeeriumi selgituses.

Tänavsuul on ka kompromiss välja pakkuda, kuna vähihaiged ise on samuti nõus panustama oma ravisse märkimisväärseid summasid, mis küündivad sageli tuhandete eurodeni.

“Üks võimalus oleks kalleid ravisid rahastada kolmepoolselt: ühe osa paneb riik, teise osa patsient ja kolmanda näiteks vähiravifond. Kallitel ravimitel võiks olla haigekassa poolt osaline soodustus – see teeks paljud ravimid inimestele paremini kättesaadavamaks,” tõi ta välja ja lisas, et selline riskijagamine patsiendiga teeks nende ravide finantseerimise riigi vaatevinklist kulutõhusamaks.

Eestis on juba mõnda aega kasutusel ka haigekassa ja ravimitootjate vahelised riski- ja kulujagamise lepped, mis teevad ravimite hinnad jõukohasemaks. Mägi-Lehtsi oletab, et enamik neid leppeid ongi sõlmitud vähiravimitele. Paraku pole ka üle 50 % hinnalangetuse korral kaugelearenenud vähkkasvaja ravimite puhul kindel, kes Eestis need ikkagi rahastatud saavad.

“Minu arust kulutõhususe esikohale seadmine, kui kliiniline alternatiiv puudub, on küsitav. See on ka põhjus, miks paljud uued ravimid jäävad patsiendile kättesaamatuks,” ütles ta.

Samad võimalused kõigile

Haigekassa ravimite ja meditsiiniseadmete talituse juht Erki Laidmäe rääkis, et Eesti ravikindlustuse aluseks on solidaarsus ehk et kõigil Eesti inimestel on ravi saamise võimalused samad ning kõigi sama haigusega patsientide ravi hüvitatakse samadel tingimustel.

“See tähendab, et kui ravimi puhul tehakse otsus seda hüvitada, peab see edaspidi olema kättesaadav kõikidele sarnastele patsientidele,” ütles Laidmäe.

Ta lisas, et välja pakutud riskijagamise kokkulepped on ka ravimifirmadega juba sõlmitud. Näiteks tõi ta ühe melanoomi ravimi. “Teisalt tuleb nentida, et kahjuks ei ole ravimitootjad alati riskijagamisest huvitatud. Samuti on oluline rõhutada, et ka riskijagamise puhul peab hinnatase olema ravikindlustuse võimalustele vastav,” tõi Laidmäe välja. Ta lisas, et ka riskijagamise p

Täismahus lugu on 10. oktoobri Meditsiiniuudiste paberlehes.

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

11. september 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

september 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.