Autor: Siret Trull • 17. oktoober 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kasela uuris oma teadustöös „Pathogenic implications for autoimmune mechanisms derived by comparative eQTL analysis of CD4+ versus CD8+ T cells” geenide regulatsiooni konkreetset tüüpi valgetes vererakkudes ja selle seotust autoimmuunhaigustega. Nende rakkude sobimatu aktiveerimine või puudulik regulatsioon võib panustada mitmete põletikuliste ja autoimmuunhaiguste, näiteks esimest tüüpi diabeedi, reumatoidartriidi ja hulgiskleroosi tekkesse ja edasisse kulgu.. „Saadud teadmised aitavad meid lähemale inimeste genoomi kohta kogutud info rakendamisele ravimiarenduses ja kliinilises praktikas. Konkreetselt on meie leiul potentsiaali näiteks I tüüpi diabeedi ravimisihtmärgina.“ kinnitas, et konkurents stipendiumile oli tänavu suur ning nõustus Kasela hinnanguga teadustöö potentsiaali osas: „Tööl võib olla tulevikus reaalseid väljundeid diabeedi uute ravilahenduste väljatöötamiseks. Autor avaldas osa tööst ka väljapaistvas teadusajakirjas PLoS Genetics ning just need asjaolud tegid teadustöö iseäranis silmapaistvaks.“