Koppel: personal on suurimaid valupunkte

Agris Koppel haigekassa ja Maailmapanga konverentsil 25. oktoobril.
Agris Koppel haigekassa ja Maailmapanga konverentsil 25. oktoobril.

Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna juht Agris Koppel rääkis 25. oktoobril toimunud haigekassa ja Maailmapanga ühiskonverentsil lähiaja muudatustest tervishoius.

Selle aasta üks suurim tervishoiupoliitiline tegevus, mis saab loodetavasti järgmisel aastal esimesed viljad, on tervishoiu rahastamise muudatused ehk tervishoid saab raha juurde. “See võimaldab tervishoius ellu viia olulisi projekte ja teha olulisi muudatusi, et meil oleks siin hea ja terve elada,“ rääkis Agris Koppel.

Ravikindlustuse 1990. aasta mudel ei ole jätkusuutlik. „Meil on üha enam eakaid, kes vajavad tervishoiuteenuseid, aga me pole siin selle küsimusega üksi, vaid kogu Euroopa mõtleb, kuidas vananevas ühiskonnas paremini tervishoiuteenuseid osutada,“ sõnas ta.

Koppel möönis, nagu ka Maailmapank välja on toonud, et meie tervishoiusüsteemis on teatud ebaefektiivsused. Näiteks pooled infarktihaigetest ei näe 3 kuu jooksul arsti ja pooltel ei kirjutata vajalikke ravimeid välja, ehkki ravijuhised näevad seda ette. Iga viiendat hüpertooniaga patsienti ei uurita üldse ja 2/3 eriarsti visiitidest oleks võimalik vältida. "Kaheksa patsienti kümnest ei peaks üldse haiglasse sattuma, kui neid tõhusamalt aidata," tõi Koppel välja.

Ministeeriumi esindaja jätkas rahastuse suurendamisest kõneldes, et aastaks 2022 on plaan jõuda sinna maani, et 13% vanaduspensionäride pensionilt läheb haigekassa tulubaasi, 2018. aastal on see 7%. "Tulubaasi suurendamine ei tule aga iseenesest, vastu peame arstide-õdede, haigekassa ja sotsiaalministeeriumi poolt lubama, et aitame oma inimesi senisest veelgi tõhusamalt, paremini, tõstame teenuste kvaliteeti, ehk peame välja pakkuma tervishoiusüsteemi tõhustamise viisid," rääkis Koppel. Üks võimalus selleks, mis valitsusele sel suvel ka välja pakuti, oli riigieelarvest osade tervishoiuteenuste viimine haigekassa eelarvesse.

Miks teenuste selline konsolideerimine hea on? Valdav osa tervishoiukuludest kaetakse ravikindlustuse eelarve kaudu, selle eelarve kujunemise printsiibid on prognoositavad ja me teame kuidas need protsessid käivad. "Täiendav rahastamine riigieelarve ja sotsiaalministeeriumi kaudu on seotud poliitiliste protsessidega - lisaeelarved, lisataotlused ja ikka jääb kord aasta algul midagi katmata ja aasta lõpus jälle midagi üle, see on hektiline protsess," kõneles Koppel. Kui täna tuleb patsiendile tervishoiuteenust pakkuvale organisatsioonile tulu mitmest allikast, siis konsolideerimine tooks sellesse enam selgust.

Eelnõuga, mis on riigikogu sotsiaalkomisjonis varsti juba teisel lugemisel, viiakse osad tervishoiuteenused riigi eelarvest haigekassa alla. 2018 aastal on suuremad rahade liikumised, ehk 55 mln eurot, on seotud  kiirabi rahastuse liikumisega haigekassa alla, samuti perearstide asendustasud jne.

Sealt edasi 2019. a on suuremad liikumised seotud HIVi raviga ja ravikindlustamatute rahastamisega. „Järgmise aasta algul valmib analüüs, kus saame ülevaate, kuidas paremini hoolt kanda meie ravikindlustamata isikute eest, keda on 5-6 % elanikkonnast. Et ka rahaliselt oleks võimalik seda ühest kohast teha," rääkis Koppel.

"Kõige hilisemaks oleme jätnud 2020. a siirdamisasutuste ülesannete täitmise tagamise ja residentide töötasude rahastamise jagamise sotsiaalministeeriumi ja haigekassa vahel. Siin on aga vaja veel osapooltega läbirääkimisi pidada," jätkas ta.

Maailmapanga uuringu järeldustest kõneldes tõi Koppel välja, et praegune rahamudel tervishoius vajab ülevaatamist, tuleb leida toetusmehhanismid integreeritud teenuste juurutamiseks. „Vaja on rohkem tähelepanu patsiendikäsitlusestandardite välja töötamisele, nende järgmise toetamisele ja tulemuste hindamisele,“ sõnas Koppel.

Esmatasandi tugevdamine on tema sõnul siin üks võtmesõna - tänaseks juba rakendatud teenuseid tuleks laiendada, suurendada investeeringuid esmatasandi infrastruktuuri. Suurem roll aga eeldab ka täiendavat rahastamist.

Koppeli sõnul suur saab lähiaastate suur küsimus olema tervishoiu personal, mille osas pole lahendus teenuste hinnakirjas, vaid see on laiem küsimus. „Meil on arstide arv ELi keskmisel tasemel, aga analüüsid näitavad et suur auk ootab ees arstide ja õdede suhtes ja meie eripära näiteks Soomega võrreldes on, et meie arstkond on suhteliselt vana," sõnas ta. Eestis oli üle 55aastaseid arste 2014. aastal 46%, Soomes samal ajal vaid neljandik. "Perearstide hulgas on vanuseprobleem suurim ja mõnes väikses maakonnas pensioneeruvad mõne aasta pärast pooled perearstidest. On oluline küsimus, kuidas seda lahendada," jätkas Koppel

Ta lisas, et Eestis on igal aastal vaja vähemalt 50 uut perearsti koolitada. "Siin ei piisa vaid haigekassa poolsest suuremast rahastamisest või riigi survestamisest, siin on vaja ka teiste arstide aktsepti, aga ka ülikooli poolt suundade määramine on oluline," ütles ministeeriumi esindaja.

Eesti Haigekassa ning Maailmapank korraldavad 25.-26. oktoobril Tallinnas koostöös konverentsi, kus tutvustatakse esimest korda raportit “Payment Systems Review”, mis annab ülevaate strateegilise ostmise arendamisest Eestis. Samuti antakse esmakordselt ülevaade Maailmapanga, Harvardi ülikooli teaduri ning Eesti perearstidega koostöös läbi viidud pilootprojekti tulemustest.

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

PÕHJA-EESTI REGIONAALHAIGLA otsib DIAGNOSTIKAKLIINIKU JUHATAJAT

Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA

03. detsember 2018

PÕHJA-EESTI REGIONAALHAIGLA otsib JÄRELRAVI KLIINIKU JUHATAJAT

Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA

10. detsember 2018

Meditsiini­uudised

6. november 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

november 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

oktoober 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.