Ettevõtlik silmaarst

Ants Haavel
Ants Haavel

Aastaid ainsa arstina Äripäeva Rikaste TOPis figureeriv silmaarst Ants Haavel tõdeb, et ei ole ise edetabeleid jälginud ja tänavune ajakiri jõudis temani alles ajakirjaniku kaudu. Ta oletab naljatlemisi, et kui ta nüüd sellega koju läheb ja naisele ette näitab, küsib see ilmselt, et aga kus raha on.

Äripäev ei uuri 500 Eesti rikkamast inimesest edetabelit koostades mitte seda, mis summa kellelgi pangakontol on, vaid võtab jõukuse hindamisel aluseks ettevõtjale kuuluvate firmade väärtuse. Haavel usub, et ettevõtjatest arste, kelle varade väärtus on võrdväärne tema omaga, on Eestis veel, kuid ilmselt ei ole nad Äripäeva kasutatava metoodikaga lihtsalt esile tulnud.

Ta tõdeb, et ettevõtlus ei sobi kõigile. “Mistahes riigis on ikkagi vaid mingi protsent inimesi, kes on nõus minema läbi selle kadalipu. Paljud arstid saavad mugavalt sissetuleku haiglates töötades ja on sellega täiesti rahul. Milleks veel oma ettevõte, kus ei ole sellist turvalisust, et sa saad iga kuu kindla summa raha?” arutleb Haavel.

Kui ta ise 14 aastat tagasi oma ettevõttega alustas, oli Eesti kaks silmadele laserlõikusi tegevat keskust juba olemas ja nende omanikud soovitasid Haavelil sügavalt järele mõelda, enne kui ta suuri investeeringuid tegema hakkab. “Nemad olid arvutanud, et kui vaadata Eesti rahvaarvu ja silmalaserite võimsust, siis siia mahubki vaid 1–2 laserit. Aga meie olime kolmandad ja siis tuli veel neljas ka,” meenutab Haavel. Praegu on kõik neli ettevõtet endiselt elus ja tegutsevad sõbralikult Tallinna kesklinnas mõne kilomeetri raadiuses. Igaühel on mõnevõrra erinev tegevusala ja nii saadakse ka Eesti väikese elanike arvu juures edukalt hakkama.

Tõsi, klientide leidmiseks tuleb pidevalt n-ö pildil olla. Et tervishoiuteenuste reklaamimine on Eestis keelatud, tuleb leida muid võimalusi. “Meil ei ole nii nagu haiguste ravis: kui kõht valutab, siis ma lähen ise arsti juurde. Meie tegeleme prillide eest ära võtmisega ja sellega on inimestel aega küllalt. Paljud meie kliendid mõtlevad aastaid, et selle võiks ühel päeval ära teha,” selgitab Haavel.
Peamine põhjus, mille taha tulek sageli jääb, on hirm. Haavel leiab, et see ongi hea, et lõikusele ei tulda enne, kui oma otsuses ollakse tõesti kindlad. Neile, kes tulevad, tahab kliinik aga pakkuda kogemust, mis jääks kogu eluks meelde positiivse elamusena. Just rahulolevad kliendid on põhiline kanal, mille kaudu sõna KSAst järgmiste inimesteni liigub. Haaveli sõnul tuleb 80% nende patsientidest eelmise kliendi soovituse peale.

Hirmudel suur roll

Elamuse loomisel ongi suur osa hirmude maha võtmisel. Patsiendiga, kes juba eelnevalt on läbinud põhjalikud uuringud, tegeletakse pikalt veel ka operatsioonipäeval. Esmalt vestlevad temaga operatsiooniõed, kes räägivad ravimitest, mida on vaja kasutada, annavad numbri, kuhu vajadusel helistada, vastavad küsimustele. “Pärast seda, kuigi meil on kõik andmed olemas, me võiks panna need laserisse ja teha protseduuri ära, räägin veel mina kui arst patsiendiga. Lihtsalt selleks, et me saame sideme, et ta rahuneb maha. Meil on vaja, et protseduuri ajal tunneks patsient ennast enesekindlalt, mugavalt. Kes pabistab, nendega räägime rohkem või anname rahustit,” rääkis Haavel. Nii kulub kokku umbes 1,5 tundi. Seejuures laserprotseduur ise on sellest vaid väike osa: 15 sekundit.
Haaveli sõnul on lõikusele tulevad patsiendid üldiselt hästi informeeritud. Oma kodulehele on KSA Silmakeskus koondanud väga põhjaliku teabe ja statistika näitab, et inimesed veedavad tunde neid lugedes, enne kui saadavad meili.

“Kunagi me arvasime, et tänapäeva inimesed ei viitsi lugeda, et video peab olema alla ühe minuti ja tekst üks lõik. Aga tegelikult loetakse väga täpselt. Näiteks kui ma enne operatsiooni räägin mõne patsiendiga, et laser kontrollib teie silma liikumist 1000 korda sekundis, siis väga paljud parandavad mind ja ütlevad, et 1050,” toob Haavel näite.

Eesti inimeste kõrval on püütud leida kliente ka naaberriikidest, kuid see ei ole läinud nii libedalt kui loodetud. “Algne idee oli, et lööme hinnaga, aga mõne aastaga sai selgeks, et hind ei ole üldse määrav. Kui Soomes on laserprotseduuri hind 3600–4000 eurot ja meil on siin 2000, siis see ei ole nii, et ma teen siin ukse lahti ja Tallink aina toob inimesi,” tõdeb Haavel. Nimelt on Soomes ja Rootsis loodud nii mitmeid võimalusi tervishoiuteenustele kulutatud raha tagasi saada kas läbi kohaliku haigekassa või tööandja kaudu, et kokkuvõttes ei ole Eestist teenuse ostmine nende riikide kodanikele sugugi odavam. KSA Silmakeskusel on küll siiani esindus Helsingis ja sealtkaudu tuleb umbes 30% patsientidest, kuid valdavalt on need Soomes elavad eestlased. 

Silmakliiniku nö peakontor on Tallinnas. Siin asub üks ettevõtte suurimaid varasid, ligi 700 000 eurot maksev silmalaser, ning töötab kliiniku ainus arst Ants Haavel. Praegu teeb Haavel arstitööd kümnel päeval kuus. Ülejäänud päevadel tegeletakse kliinikus laste silmauuringutega, igas vanuses inimestele nägemisauditite koostamisega ja nägemise korrigeerimist soovivate inimeste laserprotseduuri eelse ja operatsioonijärgse kontrolliga.

Haavel tõdeb, et eraettevõtja elu tähendab seda, et isegi kui ta ei ole kliinikus koha peal, tuleb tal olla kättesaadav 24/7.

Eelkõige arendusjuht

Kliiniku igapäevase juhtimise on ta siiski üle andnud teistele ja jätnud sellega endale rohkem aega arendustööks. “Minu ülesanne on hoida ennast vormis, lugeda, suhelda kolleegidega, vaadata, kuhu trendid liiguvad, vaadata, kus on meil veel võimalusi ja siis need ideed oma kolleegidele maha müüa. Proovin optometristid ja klienditeenindajad saada samasse usku, sest nemad omakorda räägivad meie klientidega,” selgitab Haavel.

Arstiteaduse viimaste uudistega on tänapäeval lihtne kursis olla: päevas tuleb kümneid e-maile erinevatest artiklitest ja seminaridest, saab näha, kuidas operatsioone tehakse, jooksevad ettekanded. Haavel tõdeb, et kolleegidelt õppimas käiakse ikka välismaal, kus teine tohter ei tunne muret, kui sa tema hea idee ka enda kasuks tööle paned.

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

PÕHJA-EESTI REGIONAALHAIGLA otsib DIAGNOSTIKAKLIINIKU JUHATAJAT

Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA

03. detsember 2018

PÕHJA-EESTI REGIONAALHAIGLA otsib JÄRELRAVI KLIINIKU JUHATAJAT

Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA

10. detsember 2018

Meditsiini­uudised

20. november 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

november 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

oktoober 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.