Ingerainen: Riskipatsiendid jäävad nohuste varju

Perearst Diana Ingerainen.
Perearst Diana Ingerainen.

Järveotsa Perearstikeskuse perearst Diana Ingerainen rääkis tänasel haigekassa konverentsil, et krooniliselt haigeid ja riskipatsiente on raske üles leida, sest süsteemi koormavad arstiabi mittevajavad juhud.

Eesti Haigekassa ja Maailmapank on läbi viinud pilootprojekti, mille eesmärk on töötada välja mudel, mille abil võimaldada perearstidel tuvastada oma nimistus patsiente, kelle puhul ennetavate, nõustavate ja jälgivate tegevuste elluviimine tooks enim kasu nende  tervisele ja elukvaliteedile, toetades ühtlasi ravikindlustuse vahendite optimaalset kasutust.

Tänaseks on Maailmapank koostöös haigekassa ja projektis osalevate perearstidega töötanud välja tõenduspõhise riskipatsientide mudeli ning alustas 15. veebruarist 2017. a mudeli piloteerimist. Kokku osales projektis 11 perearsti Eesti erinevatest piirkondadest. Pilootprojekti lõppes septembris 2017.

Järveotsa Perearstikeskus oli üks neist, kes projektis osales.

Keskuse juhi ja arsti Diana Ingeraineni sõnul on Maailmapanga ja haigekassa algatatud pilootprojekt igati tänuväärne ettevõtmine, oma kogemusest kõneldes tõi ta välja, et sai tänu projektis olemisele teada, et tema nimistus on näiteks neli KOKi või astmaga patsienti. See info lihtsalt ei jõudnud varem perearstini.

Kitsaskohana tõi Ingerainen välja ebavõrdse olukorra krooniliste haigetega tegelemise rahastamises, ehk kui ta ise saab ühe krooniliselt haige patsiendiga tegelemiseks 28 eurot, siis teine perearst saab nt 6 eurot - see sõltub krooniliselt haigete arvust nimistus.

Ingerainen tõi peremeditsiini väljakutsetest laiemalt rääkides välja lisaks elanikkonna vananemisele ka kitsaskoha, et noori perearste ei tule nii palju peale kui neid tööturult lahkub. Perearstide vastuvõttude maht ajas aga üha kasvab nagu ka krooniliste haigete hulk. „Tõsi, me tegeleme üha rohkem kõrgvererõhuga, aga ka nohuga,“ sõnas ta. See aga koormab peremeditsiinisüsteemi. Samal teemal jätkates tõi arst välja, et perearstiabis on tekkinud n-ö uus diagnoos, millega patsiendid pöörduvad ja see on D-vitamiini puudus. Inimene tahab oma vitamiinitaset kontrollida, see aga tähendab arstivisiiti, analüüside tegemist, kordusvisiiti, et tulemused edastada.

Ka nentis ta perearstiabi kättesaadavusest rääkides, et pöördumise ägeduse või haiguse ägedus määrab tihti mitte arst vaid pöörduv patsient ise. Kui päevas tuleb vastu võtta umbes 25 inimest, lisas ta, siis on nende õigete riskipatsientide välja selekteerimine väga keeruline. Patsiendi andmete kogumine tervise infosüsteemist on üllatavalt aeganõudev ja võib võtta kuni 20 minutit, märkis ta, et leida kõik patsiendile välja kirjutatud ravimid, oluline info epikriisidest jne. Kui päevas on 25 visiiti, siis ei ole selline ajakasutus paraku võimalik.

„Võime öelda, et praegu on meil hästi, aga kümne aasta vaates lõpetab oluline grupp perearste oma erialase töö,“ jätkas Ingerainen. „Kui selleks ajaks midagi paremaks ei muutu, oleme hädas.“ See tähendab, et patsiendid jõuavad veelgi enam EMOsse.

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

PÕHJA-EESTI REGIONAALHAIGLA otsib DIAGNOSTIKAKLIINIKU JUHATAJAT

Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA

03. detsember 2018

PÕHJA-EESTI REGIONAALHAIGLA otsib JÄRELRAVI KLIINIKU JUHATAJAT

Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA

10. detsember 2018

Meditsiini­uudised

6. november 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

november 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

oktoober 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.