Kogemus: ravi juhtimine muudab kroonilise haige käsitlust

Laagri perearstikeskuse perearst Elle-Mall Keevallik, kes osales Maailmapanga ja haigekassa koostöös välja töötatud ravi juhtimise pilootprojektis, tõdes konverentsil, et projektis osalemisega muutus tema praksises kardinaalselt krooniliste haigustega patsientide käsitlemine.

Maailmapank koostöös haigekassa ja projektis osalevate perearstidega töötas välja tõenduspõhise riskipatsientide mudeli, mille piloteerimisega alustati tänavu veebruaris. Kokku osales projektis 11 perearsti Eesti erinevatest piirkondadest. Pilootprojekti lõppes septembris.

Spetsiaalselt Eesti perearstidele suunatud tõenduspõhise riskipatsientide mudeli väljatöötamisel kasutati rahvusvahelisi uuringuid ja rahvusvahelist kogemust, sidudes selle Eesti uuringute ja kogemusega. Mudeli eesmärgiks on luua esmatasandi tervishoiutöötajatele (perearst ja pereõde) töövahend, mille abil paremini identifitseerida ja juhtida krooniliste haigete raviprotsessi, tehes seda integreeritult eriarstiabi ja sotsiaalsüsteemiga.

Laagri perearstikeskuse perearst Elle-Mall Keevallik, kes samuti pilootprojektis osales, andis haigekassa konverentsil ülevaate, kuidas töö riskipatsientidega käis.

Töö nimekirjaga

Esimeseks tööks oli nimistu patsientide nimekirja üle vaatamine, et leida üles need haiged, kes võiksid saada kõige enam kasu selles projektis osalemisest. Krooniliste haiguste kõrval võeti arvesse ka haiguse raskusastet, seda, et haigusdiagnoose ei oleks patsiendil kokku rohkem kui seitse. Nii tuli osa patsiente, kes esialgu nimekirja sattusid, ikkagi välistada ja mõned asemele võtta. 

Kui nimekirjad valmis, hakati koos pereõega vaatama, keda millal vastuvõtule kutsuda. Patsiendid seati järjekorda lähtuvalt sellest, millal nad viimati olid arsti juures käinud. Patsientidelt tuli saada ka nõusolek projektis osalemiseks, kuid kõik olid nõus, kui mõistsid, et neil on sellest midagi võita.

Keevallik tõdes, et ta arvas alguses, et suurema osa tööst teeb ära pereõde ning temale jääb vaid nõustaja roll. Tegelikkuses vajasid aga projektis osalevate patsientide raviskeemid üle vaatamist, ravimisega seotud otsuseid õde aga teha ei saa. Diagnoosid, mis välja kuhjusid digiloo andmetest, näitasid ära, et raviskeemides oli puudujääke.  Oli ka lubamatuid ravimite koostoimeid, oli üleannustamist, alaannustamist. 

Lisaks tegi Laagri perearstikeskuse meeskond oma patsientide jaoks soovitused, "mida teha, kui…" Näiteks kui haigel on südamepuudulikkus, on ägenemine ja jalad lähevad turse, hingamine läheb raskeks. Patsiendile kirjutati samm-sammult lahti tegevused, mis sellises olukorras aitavad. Laagri perearstikeskuses pandi rõhku inimese kroonilisest haigusest tulenevatele ohtudele, mis võivad tingida selle, et inimene satub EMOsse või peab kutsuma kiirabi. Ka siin oli arstil palju tööd.

Patsiendi teadmisi ei tohi üle hinnata

Jõudis kätte esimene perearsti visiit. Keevallik tõdes, et ei saa nii, et patsient tuleb visiidile ja arst hakkab alles siis digilugu läbi vaatama. Digiloo ja retseptikeskuse andmete läbi vaatamine võtab ca 20 minutit aega. See töö peab juba olema tehtud ajaks, kui patsient tuleb vastuvõtule, sest patsiendile ei meeldi, kui arst on näoga arvuti poole. Seega enne patsiendi tulekut pidi juba olema valmis ravijuhend, kus olid kirjas patsiendi diagnoosid ja ravimid, mida ta võtab.

Keevallik tõi välja, et kõige olulisem esimesel visiidil oli jõuda selleni, et patsient teaks, mis ravimid ja miks on talle määratud ja mis juhtub, kui ta neid ei võta.

Ta rõhutas endale selgeks saanud tõsiasja, et patsienti ei tohib üle hinnata. „Kui tal on ka 20 aastat diabeet olud, ei tähenda, et ta teab, mis haigus see diabeet on, mida see endaga kaasa toob,“ tõdes Keevallik. „Ära eelda, vaid räägi.“

Selgus, et kordamisest on väga suur kasu, eriti haigetel, kellel on diagnoos pikalt olnud. Sealt tuli palju üllatusi. Mitmed mõistsid alles nüüd, miks nad ühte või teist ravimit võtma peavad, milliseid tüsistusi sellega ära hoitakse.

Kõige keerulisem oli eesmärgi seadmine, tõdes Keevallik. Arstil pole raske patsiendile eesmärki seada, sest ravijuhendis on kirjas, mis tuleb saavutada. „Aga kui küsid patsiendilt, mida sina tahad, siis ta ehmatab ära, et tema arvamust küsitakse, teiseks ta tahab arstile meeldida,“ rääkis tohter. Kuid kui patsiendid ütlesid eesmärgi välja, siis juhtus ka seda, et mõned kartsid tulla tagasi, kui nad ei olnud seatud eesmärki saavutanud, nt kaalu langetamist. Keevallik tõdes, et esimesel visiidil ei tasu patsiendilt küsida, mida ta tahab, selleni peab jõudma tasapisi. 

Raviplaanil on palju erinevaid osasid. Seda on keeruline teha, aga annab hea tervikpildis sellest, mis on patsiendil viga, kinnitas Keevallik.

Arstivisiidil lepiti kokku, kuidas minnakse edasi. Reeglina jäid patsiendid õe jälgimisele. 

Haigete käsitlemine on muutunud

Projekti tulemustest rääkides sõnas Keevallik, et nende keskuses kardinaalselt muutus krooniliste haigustega patsientide käsitlemine. Nüüd on oluline reaalsete tulemuste saavutamine, analüüse üksnes tegemise pärast enam ei tehta. Ka pereõe ja -arsti koostöö paranes ja muutus kvaliteetsemaks.

Keskuse meeskond täheldas, et patsiendi enda osalus raviprotsessis suureneb. „Rääkides uuesti üle elementaarsed asjad, sa annad patsiendile võimu. Ta teab, mis on tema haigused, ta oskab nendega kergemini hakkama saada ja leppida. Andes juhised, mida ja kuidas teha, võtad ka hirmu patsiendilt ära, et mis siis juhtub kui …,“ selgitas Keevallik.

Süsteemi rakendamise eeldused

Et rakendada ravi juhtimise süsteemi kõikidele perearstidele, on eelduseks ühilduvus perearsti tööga, leidis Keevallik. Ei ole mõeldav, et perearstid oleksid nõus sellise dubleeriva tegevusega nagu pilootprojektis osalejad kuue kuu vältel tegid.

Hea, kui raviplaani osa oleks eeltäidetud infoga, et ei peaks nii palju aega kulutama digiloost andmete otsimisele või digiloost otsimine oleks automaatsem.

Hädavajalik oleks ka meeldetuletussüsteem. Võiks olla nii, et perearst tuleb hommikul tööle, talle tuleb süsteemi kaudu teade, et sellel ja sellel patsiendil on aeg teha vereanalüüs. Peaks olema võimalus endale ka tulevikuks meeldetuletusi saata.

Kroonilise haige ravi juhtimine on äärmiselt ajamahukas töö, mis peab olema tasustatud eraldi hinnakirjaga, tõi Keevallik välja. See võiks olla kompleksteenus nagu raseda jälgimine, sest see on samamoodi ühe haige ravi juhtimine.

Keevallik märkis ka, et ei ole mõeldav, et rasketes nimistutes kõik kroonilised haiged on ravijuhtimise plaanidega kaetud.

Kindlasti vajab selline kroonilistele haigetele lähenemine ka perearsti ja õe koolitamist.

Kokkuvõtteks tõdes Keevallik, et antud meetodi kasutamisele võtmisel muutub patsindikäsitlus inimesekesksemaks.

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

PÕHJA-EESTI REGIONAALHAIGLA otsib DIAGNOSTIKAKLIINIKU JUHATAJAT

Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA

03. detsember 2018

PÕHJA-EESTI REGIONAALHAIGLA otsib JÄRELRAVI KLIINIKU JUHATAJAT

Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA

10. detsember 2018

Meditsiini­uudised

6. november 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

november 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

oktoober 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.