Maivi Parv: tugev esmatasand on meile oluline

Haigekassa juhatuse liige Maivi Parv
Haigekassa juhatuse liige Maivi Parv

Haigekassa juhatuse liige Maivi Parv kinnitas haigekassa ja Maailmapanga ühiskonverentsil, et esmatasandi hinnamudeli pakett on selgelt prioriteet haigekassa jaoks ja selle arendamine areneb kiirelt.

„Läbi teenusepõhise rahastamise on perearstidel täna võimalik osutada enam tegevusi kui põhipakett ette näeb,“ ütles Parv ja tõi näiteks, et tegevusfondi kaudu on võimalus teha rasedusaegset jälgimist ja teatud kirurgilisi teenuseid pakkuda. Läbi teraapiafondi võib suunata kliinilise psühholoogi juurde ja logopeedi vastuvõtule.

Lisaks on perearstidel võimalik haigekassalt tuleva lisarahaga oma tavatööpäeva pikendada - makstud on õhtused, töövälised ja nädalavahetusel osutatud teenused.

Aastast 2013. aastast on perearstidel võimalik patsiendi üle e-konsulteerida eriarstidega. Täna on paketis 16 erinevat eriala, kus perearst saab oma patsiendi tarbeks küsida e-konsultatsiooni. Järgmisel aastal lisandub veel kolm eriala ja plaan on n-ö lauale võtta veel viis, mida arutama hakata.

Eriarstiabi tasustamismudeli arengust rääkides tõi Parv välja, et teenusepõhine tasustamine toimub ambulatoorsete teenuste puhul ja diagnoosipõhine statsionaaris; arvestusüksuseks on ravijuht, mis tähendab üht raviarvet.

Haigekassa tellis mõne aasta eest senisele hindamissüsteemile auditi. Sellest selgus esiteks, et senine hinnakujundus peaks olema dünaamilisem. Tänaseks on sisse viidud mehhanism, et piirata suuri hinnakõikumisi. “Valik on representatiivsem ja referentsasutused, kelle kuluandmeid me hindade välja töötamisel kasutame, on suuremad teenuseosutajad,“ lisas Parv.

Teiseks toodi auditis välja teenuste loetelu järjepidev arendamine ehk igal aastal toimub uute teenuste lisamine sinna, aga ka olemaolevate teenuste ümberhindamine.

Kolmandaks DRG hinnastamise ülevaatamine. Suund on, et see hinnastamisel oleks haigusrühmad senisest homogeensemad ja hinnapiirid kitsamad.

Haigekassa otsusstrateegia keskmes on Parve sõnul patsient ja eesmärkide seadmisel lähtub haigekassa eelkõige just sellest. “Täna on suurima tähelepanu all, et meie esmatasand oleks heas arengus, oleks tugev. Eriarstiabis on prioriteet aga tagada optimaalne teenuste kättesaadavus,“ jätkas ta ning lisas, et ka lepingute haldamine peab olema paindlikum.

Teenuste nõudluse hindamine on haigekassa poolt iga-aastaselt tehtav. „Hindame kindlustatute ravivajadust järgmiseks aastaks ja hindame seda Eestis tervikuna. Vaatame inimeste paiknemist maakonniti ja hindame ravivajadust ka maakonna tasemel,“ rääkis Parv.

Nõudluse peamine mõõdik eriarstiabis, õenduses on täna ravijuht. Parve sõnul on muutused aga selles suunas, et mõõtmisel minnakse edaspidi sisulisemaks ja ravijuhu kaalumisel tuleks arvestada nt ka diagnoosi, kliinilisi näitajaid jmt. Haigekassal on plaanis selle aasta nõudluse numbrid piloteerida järgmisel aastal ning alustada kohe aasta algul teatud diagnoosigruppidega nagu insult ja infarkt.

Kokkuvõttes on haigekassa 2018. aasta tarbeks nõudluse hindamise metoodikat täpsustanud ja selle esimene kokkuvõte on täna haigekassa nõukogus arutusel.

Eriarstiabi georgraafilisest pakkumusest kõneldes rõhutas haigekassa juhatuse liige, et teenuse osutamise kvaliteet on saavutatav, kui on tagatud piisav töökoormus teenuse osutamise asukohas. Meditsiinilist  ressurssi vaadatakse siin koos: meditsiinipersonal, seadmed, ruum jne.

Nõutava koormuse arvestamisel on haigekassa Parve sõnul lähtunud teooriast, et ambulatoorse teenuse osutamisel on aluseks vastuvõttude arv ja statsionaarse puhul eriarsti voodipäevade arv. „Oleme praegu geograafilise pakkumuse põhimõtteid üle vaatamas,“ lisas ta. Uus dokument on valmis, aga hetkel veel haigekassa enda sees ülevaatamisel.

Lepingu tingimuste muutmisest rääkides ütles Maivi Parv, et haigekassa peab lühemas perspektiivis oluliseks kvalitatiivsete näitajate arvestamist haigekassa tellimuses, nt ravitulemus, ooteajad jne.

Pikemas perspektiivis on aga ideed selles suunas, et kui täna on haigekassal sõlmitud koostööleping iga raviasutusega eraldi, siis võiks kaaluda lepingute ühildamist, näiteks leping võrgustunud haiglagrupiga. Ka on mõttekoht, kas kaaluda ravilepingute pikendamist HVA haiglatega tänaselt viielt aastalt kümnele.

„Palju on teha ja liikuda tuleb kiirete sammudega,“ lisas Parv.

Haigekassa lepingupartnerid jagunevad kolmeks. Esiteks perearstid, nii üksinda töötavad kui ka grupis. Täna on haigekassal 455 perearsti äriettevõttega lepingud. Selle aasta juulist on perearstidel võimalik teenust osutada ka tervisekeskuse raames ja hetkel on haigekassal leping kolme tervisekeskusega.

Teised lepingupartnerid on haiglavõrgu arengukava haiglad, keda on kokku 19 haiglat ja kellel on kohustus osutada teenust 24 h. Haigekassal on kohustus sõlmida nendega leping viieks aastaks.

Kolmandaks on täiendavad teenuseosutajad eriarstiabi, õenduse, ennetuse ja hambaraviteenuse osutamiseks. Seaduse järgi on neil leping 3 aastaks, täna reaalselt aga 4 aastaks.

Lähiaastatel lisanduvad ka kiirabilepingud.

Sel nädalal, 25. -26. oktoobril toimus Tallinnas haigekassa ja Maailmapanga konverents “Towards Integrated Healthcare”. Konverentsil tulid esmatutvustusele olulised Eesti tervishoiusüsteemi käsitlevad analüüsid Maailmapangalt ning Maailma Terviseorganisatsioonilt. Tervishoiusüsteemide reformimise rahvusvahelist kogemust tutvustas Euroopa Komisjoni ekspert. Hetkeolukorra ning tulevikuvisiooni üle arutasid sotsiaalministeeriumi, perearstide ning Eesti Haigekassa esindajad.

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

14. august 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

juuli 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.