Apteekritele pole seni kordagi lähtetoetust makstud

Maapiirkonda tööle suunduvatel apteekritel on alates 2015. aastast sarnaselt eriarstidega olnud võimalik taotleda lähtetoetust. Siiani seda aga veel kellelegi välja makstud ei ole ning nii apteekrid kui ametnikud leiavad, et toetuse maksmise tingimused tuleks üle vaadata.

Apteekri lähtetoetuse saamiseks on senini esitatud vaid üks taotlus ja seda tehti aastal 2015. Esitatud taotlus jäeti rahuldamata.

Eesti Apteekrite Liidu peaproviisor Kaidi Sarv leidis, et põhjuseks, miks apteekrite lähtetoetust ei taotleta, on toetuse saamiseks kehtestatud ebamõistlikud tingimused.

Sarv selgitas, et praeguste nõuetega, mis ütlevad, et taotleja „asub esimese proviisori või farmatseudina tööle või tegutsema üldapteegis või haruapteegis […]“ nähakse ette uue apteegi asutamist kuskile, kus seda varem ei ole olnud.

Sarve hinnangul ei ole selline nõue aga põhjendatud. „Tegelikult ei ole ju probleem selles, et oleks vaja hirmsasti maale juurde teha apteeke või haruapteeke. Pigem on probleem selles, et olemasolevad apteegid ja haruapteegid lihtsalt lõpetavad tegevuse,“ tõi Sarv välja põletavama küsimuse. Kui aga praegu mõne maa-apteegi proviisor läheb pensionile, siis lähtetoetusega ei saa motiveerida kedagi tema asemele astuma, kuna sellistel tingimustel toetust ei maksta.

Sarve sõnul leidis apteekrite liit kolme aasta eest, kui vastavat eelnõu koostati, et lähtetoetust võiksid saada need proviisorid ja farmatseudid, kes asuvad tööle väljapool maakonnalinna või apteegis, mis on selle omavalitsuse territooriumil ainus.

Kui aga hakata tegema uut apteeki, siis ikka kuskile, kus on inimesi ja kus apteegi pidamine on majanduslikult mõistlik. Lisaks peaks seal olema ka perearst. Eestis küll on mõned piirkonnad, kus perearst on ja apteeki pole, kuid suuremas osas neist paikadest polegi apteeki kunagi olnud. Neid ei nähtud sinna ette ka nõukogude ajal, mil toimus tsentraalne planeerimine ja apteekide asukohad pandi paika lähtudes elanike arvust. „Selliseid kohti, kuhu oleks pärast nõukogude aega tulnud ootamatult palju inimesi elama, on aga vaid mõned üksikud. Näiteks Viimsi poolsaar. Kuid sinna on ka apteeke juurde tulnud ja Viimsi ongi apteekide poolsaar,“ arutles Sarv.

Piirkonda, kus praegu apteeki pole, kuid kus seda oleks hädasti vaja, Sarv nimetada ei osanud. Ta lisas, et tegelikult on meil apteeke endiselt kaks korda enam kui vajalik ja mõistlik. „Eestis on apteeke nagu kirjusid koeri,“ tõi Sarv võrdluse ja lisas, et sellest tulenevalt ei jätku ka proviisoreid ja farmatseute.

„Oleme nõus, et toetuse tingimused tuleb üle vaadata, et toetus täidaks oma eesmärki paremini,“ sotsiaalministeeriumi ravimiosakonna nõunik Helen Berk. Ta lisas, et kindlasti tuleb apteekrite lähtetoetus kõne alla seoses eelseisva apteekide omandireformiga, kus konkreetsete rakendustegevuste väljatöötamise käigus saab ka toetuse tingimused üle vaadata, et seeläbi toetada võimalikult sujuvat üleminekut proviisorapteekidele.

 

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

PÕHJA-EESTI REGIONAALHAIGLA otsib JÄRELRAVI KLIINIKU JUHATAJAT

Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA

10. detsember 2018

PÕHJA-EESTI REGIONAALHAIGLA otsib DIAGNOSTIKAKLIINIKU JUHATAJAT

Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA

03. detsember 2018

Meditsiini­uudised

6. november 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

november 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

oktoober 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.