Haukanõmm apteegireformist: küsimusi on rohkem kui vastuseid

Monika Haukanõmm, riigikogu sotsiaalkomisjoni liige.
Monika Haukanõmm, riigikogu sotsiaalkomisjoni liige.

Riigikogu sotsiaalkomisjoni liige Monika Haukanõmm ütles ravimiseminaril apteegireformist kõneldes, et Eestil on vaja ühiskondliku kokkulepet, millist apteegiteenust me tahame ja kuidas seda saame.

Sotsiaalkomisjoni liige Monika Haukanõmm kõneles apteegireformist, mis on apteekrid kahte leeri ajanud. Ta möönis, et selle tagamaadest on tal lihtsam rääkida, kuna ise selle asja alguse ja põhjuste juures ei olnud.

Kui üldjuhul valmivad ja tulevad tervishoiuvalkdonna seadused sotsiaalministeeriumist, siis kõnealused ravimiseaduse muudatused valmisid riigikogus.

Saaga sai alguse 2012. a, kui õiguskantsler nõudis seaduse muutmist, kuna kehtiv seadus piirab tema hinnangul ettevõtlusvabadust ja on ka põhiseadusega mittekooskõlas.

Aastal 2013 pöördus ta riigikohtusse ja palus selle seaduse ära muuta. Riigikogu sotsiaalkomisjon tellis analüüsi apteegiteenuse tagamise jätkusuutlikkuse kohta. Detsembris 2013 jõudis riigikohus järeldusele, et kehtiv seadus ei ole põhiseadusega kooskõlas.

„Õnneks andis seadus pool aastat üleminekuaega meile ja töö hakkas riigikogus sellega pihta 2014 märtsis,“ rääkis Haukanõmm.

Ent mitte ainult õigsuskantsler polnud rahul, ka riigikontroll juhtis kitsaskohtadele tähelepanu ja ütles juba 2012. a, et konkurents on ebapiisav - hulgimüügiturul on kaks suurt tegijat ainult, nad on paljude apteekide omanikud ja varustajad ning uutel tulijatel on keeruline sellisele turule sisenda.

Riigikontroll nõudis, et apteekide asutamispiiranguga midagi ette võetaks ja riigikogu asus seadust muutma.

Aastal 2014 võeti vastu ravimiseaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seadus. Selle kohaselt ei tohi ravimite hulgimüüja olla apteegi omanik. „Üleminekuajaks määrati 6 aastat, eeldati et see on piisav,“ ütles Haukanõmm. „Aega on nüüd palju möödas, aga me oleme ikka veel stardiasendis,“ möönis ta.

Aastal 2014 tehtud raviseaduse muudatuse eesmärk oli kehtestada, et apteekide omanikud peaksid olema proviisorid. Aega selle rakendamiseks samuti 2020. aastani. „Aga aega ei ole enam, sest 2019. a 9. juuni on kohe käes,“ sõnas komisjoni esindaja.

Ehk ravimiseadus näeb ette, et 4000 või enama elanikuga linnas või vallasiseses linnas asuv üldapteegi struktuuriüksuseks olev haruapteek, mis on asutatud enne 2014. aasta 9. juunit, võib linnas või vallasiseses linnas tegutsemiskohta muutmata haruapteegina tegutseda kuni 2019. aasta 9. juunini.

„Suur murekoht on, et lisaks seadusele peaks olema ka rakendusmehhanismid, kuidas soovitud tulemuseni jõuaksime, aga neid meil veel ei ole,“ lisas ta.

Haukanõmm möönis, et nn apteegireformi puhul on täna endiselt rohkem küsimusi kui vastuseid. „Kui vastavalt uuringule on 95% elanikest apteegiteenusega rahul, siis miks ja mida muutma hakkame? Võib-olla ei peagi muutma,“ tõi Haukanõmm näiteks.

Väljakutset pakuvad veel muudki küsimused stiilis „mis saab, kui…“. „Näiteks mis saab, kui senised omanikud ei soovi apteeke ära müüa? Kas proviisorid soovivad apteeke osta - kas on vahendid olemas selleks?“ rääkis ta.

„Konkurentsiameti küsimus on olnud, kas meil on piisav avalik huvi, et hakkame sellist n-ö massilist sundvõõrandamist tegema?“ tõi Haukanõmm välja. Riskioht on ka, kas riik suudab tagada õiglase hinna apteegi eest, või mis saab, kui omanik ei tahagi üldse müüa ja kaebab riigi kohtusse. „Aga see on jälle kulu, mida riik peab kandma,“ jätkas ta. „Me ei tea neid vastuseid, aga aega veidi on.“

Lahtine on veel ka see, kust saada infot, kas ja milline apteek on müügis. Siin on aga Haukanõmme sõnul hakatud otsima lahendusi, näiteks plaanitav müügikeskkonna loomine ravimiameti lehele.

„Üks suur küsimus on samuti, kas tegelikult ka lähevad apteegid proviisorite kasutusse või me hakkame laveerima hallis alas n-ö ja omanikeks hakkavad hoopis tankistid,“ kõneles ta. Üks lahendus on tema hinnangul anda konkurentsiametile rohkem õigusi omandisuhete tuvastamiseks. See võtab aga taas aega.

Septembris korraldas riigikogu sotsiaalkomisjon istungi, kus püüti eeltoodud küsimustele vastatuseid leida, ja arutati, kuidas ravimiseadust 2020. aastaks rakendada. Haukanõmm resümeeris, et üldiselt ei tormata kõike muutma ja jäädakse ootama sotsiaalministeeriumi mõjuanalüüsi reformi. „Kui analüüs ja ettepanekud on valmis, võtame teema üles taas,“ märkis ta.

Haukanõmm jätkas, et seadusemuudatused tehti parimate kavatsustega, ehkki möönis, et muudatusi tehes on kiirustatud. Näiteks väljatöötamiskavatsuse puudumine, mis on üldiselt hea õigusloome tava. „Kivi läheb siin muidugi poliitikute kapsaaeda,“ lisas ta.

Kui uuringust selgub, jätkas Haukanõmm, et muudatustega valmis jõudmine ei ole 2020. aastaks reaalne, tuleb aeg maha võtta. „Piisavat üleminekuaega pole vaja ainult apteekide omanikele ja proviisoritele vaid ka riigile, et neid muudatusi ette valmistada,“ rääkis ta. „Kui seadust ka ei muudeta, siis on veel lahendusi kindlasti.“ Uuring valmib suve hakul.

 

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

4. detsember 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

november 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

november 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.