Kristiina Sepp: lisateenustel on apteekides oluline koht

Eesti Apteekide Ühenduse juhatuse liige Kristiina Sepp.
Eesti Apteekide Ühenduse juhatuse liige Kristiina Sepp.

Eesti Apteekide Ühenduse juhatuse liige Kristiina Sepp möönis Meditsiiniuudiste ravimiseminaril, et inimeste teadlikkus, et väiksema tervisemurega on võimalik ka apteeki pöörduda, on endiselt kehvapoolne ja vajab kindlasti parandamist.

Apteegisektori ühe suure väljakutsena märkis Kristiina Sepp personaliküsimuse.

Mullu lõpetas TÜ proviisoriõppe 22 inimest, tänavu 18. "See on väga väike number ja teeb muret,“ ütles Sepp. Apteekide ühendus (EAÜ) teeb koostööd Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli ja Tartu Ülikooliga, et leida koos lahendusi, kuidas proviisori eriala ajakohastada. 

Õppe arendamine tema sõnul aga tööpuudust ei leevenda. Apteegiteenused olid 15 aastat tagasi hoopis midagi muud kui täna, need on arenenud ja patsiendikesksemad kui varem.

Ühenduse esindaja jätkas, et tööandjad hakkasid nõudma proviisori kompetentsi ka jaesektorisse. EAÜ initsiatiivina algatati farmatseutide täiendõpe proviisoriks ja sel sügisel alustas 70 tubli farmatseuti ümberõpet ja eelduste kohaselt on kõik nad 3 aasta pärast ka proviisorikutse omandanud.

„Eeldame, et esmatasandi teenuste kättesaadavus on hea ja kättesaadav, aga suur hulk ikkagi pöördub EMOsse kergete tervisemuredega, kuna ei pääse perearsti või –õe vastuvõtule,“ rääkis Sepp. „Inimeste teadlikkus, et meil on võimalik tervisemurega ka apteeki pöörduda, vajab parandamist,“ lisas ta. Lisaks on Eesti apteegivõrguga hästi kaetud ja ligipääsetavus samuti hea. 

Et olla patsiendi meeskonna parem liige, on Sepa sõnul vaja senisest rohkem lisateenuseid apteeki.

Apteekide baaskompetentsidena tõi Sepp välja nt ravimite väljastamise, ravimite valmistamine, esmaabiks ravimite väljastamise, ravimikasutuse haldamise.

Täiendavad kompetentsid on või võiksid olla vaktsineerimine, suitsetamisest loobumise nõustamine, krooniliste haigete jälgimine, lisaks veel ennetustegevus ja kiirtestimised.

Ravimid on hinnataseme poolest meil kättesaadavad, jätkas ta. „Kui keskmine vererõhu kahe kuu ravim on alla 2 euro, siis võib öelda, et ravimid on kättesaadavad.“

„Kõige kallim ravim on valesti võetud ravimid,“ ütles Sepp. „Ravimeid kasutatakse üha enam, aga me ei tea, kuidas patsiendid neid võtavad,“ rääkis ta. Kuigi on võimalik kontrollida, kas ravimid ostetakse välja, ei ole kuidagi võimalik hinnata, kas ja kuidas patsient neid tarvitab.

Ravimijääkide hulk, mida inimesed apteekidesse tagasi toodavad, on ajas kasvanud. „Ka täiesti terveid pakendeid tuuakse tagasi,“ ütles ta. „Ravimeid tuleb eesmärgipäraselt võtta ja me peame mõtlema, kuidas seda hästi teha.“

Vaksineerimine on Eestis on suur probleem, jätkas Sepp, ja teiste riikide näitel on apteekrite kaasamine vaktsineerituse tagamisel oluline. Tervelt üheksas Eli riigis pakuvad apteegid vaktsineerimisteenust. „Oleme sel teemal ka meie sotsiaalministeeriumiga rääkinud ja lootust on,“ lisas ta. WHO eesmärk on tõsta vaktsineeritus riskirühmades 75%, Eestis on see ainult 1,4%.

Sepa sõnul on apteekidel kindel koht rahvatervise edenduses ja kaitses. Ta lisas, et TAI on Eesti apteekrite poole pöördunud korduvalt koostööks ja ühiselt mõeldakse täna, kuidas ja mis lahendusi on apteekides võimalik patsientidele pakkuda. Sepp tõi näiteks suitsetamisest loobumise nõustamise, mis on olemas juba 19 ELi riigi apteekides.

Ka on olnud juttu naloksooni kättesaadavuse parandamisest apteekrite abiga. Aastal 2016 oli 116 narkootikumide üledoosist tingitud surmajuhtumit Eestis. Ka süstlavahetus apteegis on teema, mida võiks arutada. Samuti on üks võimalus viia HIV-kiirtestimine apteekidesse. ELis on keskmiselt 100 000 inimese kohta 6 HIV-nakatunut, Eestis paraku 17.

Tulevaste väljakutsena tõi Kristiina Sepp välja piiriülese digiretsepti. Nimelt on Eestis alates 2018. aastast riik, kus nt Soome, Horvaatia ja Rootsi kodanik saab nende riikide ravimiretseptidega Eestis ravimeid välja osta. „See on väljakutse meile, sest Euroopa vaatab meie poole, et kuidas me selle ära lahendame,“ sõnas ta.

Ka on apteegisektor äraootav ravimiehtsuse kontrolli rakendumise ja ravimilehe valmimise suhtes. Sepp tõi tulevikuteemana välja online-nõustamise, mis on üks võimalus, kuidas apteegiteenus patsiendile lähemale tuua. „Šveitsis näiteks on võimalus luua veebiühendus ka arstiga, kui apteeker seda vajalikuks peab,“ rääkis ta.

„Ebastabiilsius ja muutused sektoris head ei too,“ ütles Sepp. „Küsimus on, kustkohast king üldse pigistas? Meil on hea apteegivõrk, oleme teenuse arendusele ja õppele panustanud rohkem kui ükski teine tervishoiu valdkond,“ rõhutas ta. „Meil on täna midagi head, võtame sellest parima ja rakendame selle,“ lisas Sepp.

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

PÕHJA-EESTI REGIONAALHAIGLA otsib JÄRELRAVI KLIINIKU JUHATAJAT

Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA

10. detsember 2018

PÕHJA-EESTI REGIONAALHAIGLA otsib DIAGNOSTIKAKLIINIKU JUHATAJAT

Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA

03. detsember 2018

Meditsiini­uudised

6. november 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

november 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

oktoober 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.