Valvere: võimaluste poolest oleme arenenud riikide tasemel

Eesti Vähiliidu nõukogu esimees Vahur Valvere
Eesti Vähiliidu nõukogu esimees Vahur Valvere

Reedel, 10. novembril peab Eesti Vähiliit 25. tegutsemisaasta juubelikonverentsi, mille sisu on ennetustöö ja sõeluuringud. Küsisime vähiliidu nõukogu esimehelt onkoloog Vahur Valverelt, mis seisus on onkoloogiline ravi Eestis ja mis roll sellel on vähiliidul.

Eesti Vähiliit on tegutsenud 25 aastat. Mis seisus oli Eesti vähijuhtumite avastamisel ja ravimisel aastal 1992 ja mis seisus oleme praeguseks? 

Aastal 1992 olid Eestis nii vähi diagnostika kui ravi võimalused kaunis piiratud. See kajastus loomulikult ka meie haigete nigelates elulemusnäitajates arenenud riikidega võrreldes. Nüüd on olukord kardinaalselt muutunud ja oma diagnostika ning standardravi võimaluste poolest oleme jõudnud Põhjamaadele ja teistele Euroopa arenenud riikidele järele. Selle tulemusena on praktiliseslt kõigi vähipaikmete elulemus ka oluliselt pikenenud ja kindlasti paranenud meie vähihaigete elukvaliteet.

Mis on Eesti Vähiliidu suuremad saavutused, mida ilma liiduta ilmselt ei oleks?
Eesti Vähiliit on olnud paljude oluliste algatuste juures, kuid vast kõige olulisem on olnud meie rolll rinna- ja emakakaelavähi sõeluuringute piloteerimisel ja käivitamisel ning hiljem ka tegevuste koordineerimisel läbi meie poolt selleks asutatud sihtasutuse " Vähi Sõeluuringud". Vähiliit on loonud ka kogu Eestit katva vähihaigete koduse toetusravi süsteemi, mida koordineerib teine meie poolt asutatud sihtasutus "Vähihaigete Toetusravi".

Mille üle tunnete uhkust, kui vaatate onkoloogilise ravi seisu Eestis hetkel? Mis on meie tugevad küljed?
Eesti kaks suuremat vähikeskust töötavad piirkondlike haiglate baasil ja seal tegelevad vähi diagnostikaga ja täies mahus multimodaalse vähiraviga väga head interdistsiplinaarsed ravimeeskonnad. Need meeskonnad töötavad rahvusvahelistest diagnostika- ja ravijuhistest lähtuvalt ja seega saame väita, et Eestis on vähi diagnostika ja ravi heal rahvusvahelisel tasemel. Kuna Eestis tegeletakse organiseeritult vähiraviga juba aastast 1946, siis see 70 aastaga kogutud suur kogemus on aga kindlasti veel väärtus omaette.

Mille osas on arenguruumi ja miks?
Eesti probleemiks on ikkagi see, et võrreldes Põhajmaadega ja teiste Euroopa arenenud riikidega avastame me vähki oluliselt sagedamini paikselt levinud ja kauglevinud staadiumides, kui tervistav ravi ei ole väga sageli kahjuks enam võimalik.

Sõeluuringud on suhteliselt alakasutatud, osalusprotsent võiks olla palju parem. Mille taha see on jäänud?
Ma arvan et näiteks Põhajmaadest oluliselt madalam osalusprotsent on ikkagi jäänud inimeste teadlikkuse taha, kuid me oleme ka selles osas teinud edusamme võrreldes sõeluuringute algusaastatega. Meil on arenguruumi nii osalusprotsendi tõstmise kui ka sõeluuringute disaini, logistika ja kvaliteedi parandamise osas.

Milliseid sõeluuringuid Eestis veel võiks teha, kas näiteks spirograafia kroonilistele suitsetajatele?
Lähitulevikus võiks tõesti mõelda ka kopsuvähi sõeluuringu pilootprojektile ja miks mitte kasutada riskigrupi paremaks selekteerimiseks mõnda olemasolevat matemaatilist mudelit ehk nn riiskikalkulaatorit. Uringumeetodiks peaks ilmselt s olema kompuutertomograafia.

Kui palju üldse annab ennetustööga vähijuhtumeid vähendada või vähiravi parandada?
Arvatakse, et umbes 30-40% vähijuhtumitest on seotud inimeste tervisekäitumisega ja et neid oleks võimalik vältida. Vähiravi parandamise võimalusi on protsentides väga raske hinnata, aga kindlasti on ka siin reserve. Siinkohal tuleb kindlasti arvestada ka meie piiratud rahalisi võimalusi.

Mis on Teie meelest peamine komistuskivi, et inimesed ei jõua haiguse algjärgus arstile? Tihti kuuleb patsient ju arsti käest kahte vastandlikku küsimust: "Miks te siia tulite?" ja "Kus te enne olite?"…Kes peaks aitama selgust saada, millal on aeg tervist kontrollida?
Mis puudutab pahaloomuliste kasvajate võimalikku ennetamist ja varases staadiumis avastamist, siis siin vajavad täpsemaid juhiseid nii elanikkond kui ka esmatasandi arstid, ja eks see juhiste tegemise töö tuleb onkoloogidel endil ära teha. Tegelikult on sellega ka juba alustatud.
Kindlasti aitaks vähikahtlusega inimeste kiiremale lisauuringutele ja ravile jõudmisele kaasa E-konsultasiooni laialdasem kasutamine. See peaks juba lähitulevikus laienema kõigile perearstidele ja ka teistele eriarstidele.

Kas Eesti vajab uut riiklikku vähistrateegiat või piisab, kui see temaatika lülitatakse riiklikku tervise arengu kavasse, nagu on sotsiaalministeeriumil plaanis?
Dokumendi nimetusel ei ole tähtsust, tähtis on selle sisu. Kindel on aga see, et analoogselt teistele areneud Euroopa riikidele vajaks ka Eesti ühte kompaktset dokumenti, mis hõlmaks vähiennetust, vähi varast avastamist(k.a sõeluuringud), vähihaigete aktiivravi ning ka toetus- ja taastustravi. Kindlasti peaks selles dokumendis olema kajastatud ka vähiravi organisatsioon- mitiu keskust ja kuidas need omavahel võrgustuvad. Selline dokument võib olla nii eraldi vähistrateegia kui ka eraldi programm Rahvatervise Arengukava ühe osana. Kindlasti on ülioluline ka selle strateegia/programmi täitmise jälgimine.

Vähiravimite rahastamine on järjest tulisem teema. Kas Eesti haigekassa suudab tagada kvaliteetse ravi rahastamise võrreldes näiteks teiste ELi riikidega?
Kindlasti ei ole Euroopa Liidu jõukamate riikide ja Eesti rahalised võimalused hetkel võrreldavad, kuid peaksime liikuma selles suunas, et meditsiinile eraldatav SKT osa ja sellest omakorda protsent vähiravile(s.h medikamentoossele ravile) oleksid sarnases proportsioonis.
Üldplaanis on Eesti riik läbi Haigekassa vähiravi tervikuna ja ka medikamentoosset ravi seni suhteliselt hästi finantseerinud. Kuna raha ei ole kunagi liiga palju, siis tuleb mõelda ühiselt lisaraha saamise allikate peale(lisaks riigieelarvelistele vaheditele ka kindlasti mitmesugused fondid). Fondide puhul on väga oluline ka raha kogumise ja selle jagamise läbipaistvus ja objektiivsus.

Kuhu tõmmata piir vähiravi rahastamisel - kas hetkel on need kriteeriumid haigekassa poolt õigesti paigas?
Kriteeriumid on olemas, kuid kindlasti võiks neid kõigi osapooltega üheskoos aegajalt üle vaadata ja vajadusel ka korrigeerida. See tegevus ei too meile raha juurde, kuid aitab kindlasti olemasolevaid vahendeid optimaalsemalt kasutada.

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

5. detsember 2017

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

november 2017

Laadi PDF

Tervise­uudised

november 2017

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.