Onkoloogiline ravi – täna ja homme

Riho Tapfer, Ravimitootjate Liidu juht.
Riho Tapfer, Ravimitootjate Liidu juht.

Euroopa Ravimitootjate Assotsiatsioon (EFPIA), Rootsi Tervishoiuökonoomika Instituut (The Swedish Institute for Health Economic, IHE) ja Ravimitootjate Liit (RTL) korraldasid 19. oktoobril ümarlaua, et vaadata tagasi, milline on olnud vähialane ennetus ja ravi tulemuslikkus Eestis võrrelduna teiste ELi riikidega ning arutada võimalusi ravi tulemuslikkuse tõstmiseks.

Ümarlaual osalesid esindajad sotsiaalministeeriumist, haigekassast (HK), Eesti Vähiliidust, Praxisest, esindatud olid ka onkoloogid-hematoloogid ning meditsiiniajakirjanikud.

Ümarlaua arutelu põhines analüüsil “Comparator Report on Patient Access to Cancer Medicines in Europe Revisited”, mille autoriteks on B. Jönsson, T. Hofmarcher, P. Lindgren ja N. Vilking, 2016. Tegemist on EFPIA poolt korraldatava ümarlauaga, mis on toimunud juba sarnases aruteluformaadis 11 ELi riigis. Aruteludesse on olnud kaasatud üle 150 osapoole, 33 patsiendi organisatsiooni,
50 kliinilise vähiravi spetsialisti ja ligemale 20 poliitikakujundaja/rahastaja.

Ravimitele juurdepääs on Euroopa riikides väga erinev, sõltudes eelkõige riikide rahalisest võimekusest ja riikide üldisest panusest tervishoiu rahastamisse. Samas võivad olla ka erinevused sarnase SKTga riikide vahel ja mitte alati ei saa võrdusmärki panna SKT ning ravi kättesaadavuse vahele.
EFPIA liikmesorganisatsioonid Euroopa riikides on seadnud eesmärgiks kiirendada ja ühtlustada vähiravimite kättesaadavust ELi liikmesriikides.

Ümarlaudade keskpunktis on olnud kolm olulist teemat, mis jäid kõlama ka Tallinnas toimunud arutelul:

  • väärtus (value) – innovatsiooni õiglane hindamine vähiravis;
  • vajalike vahendite olemasolu/piiratus – piisavate vahendite leidmine vähiravisse;
  • taskukohasus (affordability) – uudsed ja ajaliselt kiiremad soodustamise/rahastamise viisid.

Väärtus. Riiklikel rahastajatel on oluline veenduda, et kulutused on põhjendatud ja ravi tõhus. Uued innovaatilised ravimid on väga spetsiifilised ja kasutatavad väga kitsastel patsiendigruppidel, mistõttu randomiseeritud kliinilised uuringud ei pruugi anda piisavat teavet kulutõhususe ning kulukasumlikkuse kohta. Järjest olulisem on hinnata ravimi elutsüklit kulutõhususe aspektist ravimi elukaare alguses ehk soodustamise alghetkel, sest teave, mille alusel ravi tulemuslikkust hinnata, täieneb pidevalt. Tegeliku elu (real world data) ja kliiniliste uuringute keskkonna erinevuste aktsepteerimine ning sellega arvestamine ja reaalajas tekkivate andmete kasutamine on olulisteks faktoriks innovaatiliste ravimite väärtuse hindamisel.

Vahendid, eriti raha, on alati piiratud. IHE raporti hinnangul panustab Eesti tervishoidu Euroopa keskmisest vähem ja sellest tulenevalt on panus ka onkoloogilistele ravimitele väiksem kui paljudes teistes Euroopa riikides. Raport tõi välja mõtte, et kallimate ravimite kasutuselevõtt onkoloogias ei ole tõstnud kogukulutusi vähiravile (vähiravi kogukulu tõus Euroopas 1%, vähiravimite müügi aastane tõus 9%, sama mudel ka Eestis, kulutused vähiravile +4%, ravimid +10%), mis viitab, et ravimid on tõhus osa vähiravis, aidates säästlikult kasutada piiratud vahendeid vähendades kulutusi haiglaravile.

Taskukohasus. HK riskide vähendamiseks ja ravimite riigile taskukohasemaks muutmiseks on koostöös tootjatega rakendatud juba erinevaid riski- ja kulujagamise skeeme. Takistuseks on taaskord võimalused ja võimekus hinnata ravimite toimet ning tõhusust reaalelus ja kompenseerida ravimitega kaasnevad kulud tarneahela erinevatele lülidele (HK, haiglad, apteegid jne).

Ümarlaual jäi kõlama ka seisukoht, et Eestis on vaja vähistrateegiat, olgu siis eraldi või osana rahvastiku tervise arengukavast. Meil on olemas küllaltki unikaalne e-tervise andmebaas koos registritega, mis vähemalt teoreetiliselt annaks võimaluse andmete kogumiseks ja analüüsimiseks.

Erarahastuse ja riiklike süsteemide koostöö nagu ka erinevad võimalikud riski/kulu jagamise skeemid võimaldavad kiiremini ja riskivabamalt muuta ravimeid neid vajavatele patsientidel kättesaadavaks. Hetkel juba praktikasse rakendatud riski/kulujagamise skeemidele lisaks tuleb arendada ka riigi rahastatava innovatsiooni fondi ideed, et tagada individuaalset lähenemist vajavatele patsientidele ravi.

Artikkel ilmus 7. novembri Meditsiiniuudiste paberlehes.

Lisa kommentaar

  • Riho Tapfer
    Ravimitootjate Liidu juht

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

24. oktoober 2017

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

september 2017

Laadi PDF

Tervise­uudised

oktoober 2017

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.