Stenoosi korrigeerimine vähendab insuldiohtu

Patsiendid, kes jõuavad neuroloogi või veresoontekirurgi kaudu unearteri stenoosi korrigeerimise protseduurile, on tihti pöördunud vastuvõtule hoopis teiste tervisemuredega.

Ida-Tallinna Keskhaigla (ITK) osaleb Oxfordi kirurgide juhitud unearteri stenoosi uuringus.

ITK neuroloog Toomas Toomsoo sõnul peetakse unearteri stenoosi umbes 7% kõigi isheemiliste insultide tekkepõhjuseks ja see jaotatakse mõõdukaks, kui stenoos on >= 50–69%, ning raskeks, kui on >= 70%.

Meestel risk kõrgem

Neuroloogi sõnul on risk meestel suurem kui naistel. Mida vanemaks inimene elab, seda suuremaks muutub unearteri stenoosi oht mõlemal sugupoolel. “Riski tuleb vaadata kompleksselt teiste riskifaktoritega – hüpertensioon, diabeet, düslipideemia ja suitsetamine. On teada, et
II tüüpi diabeedi korral suureneb risk saada asümptomaatiline unearteristenoos enam kui kolm korda,” selgitas Toomsoo.

Unearteri stenoos on neuroloogi sõnul märk süsteemsest ateroskleroosist, mida leitakse nii perifeersete arterite haiguse korral kui ka koronaarhaigetel. Sümptomaatiline karotiidstenoos on leitav eelkõige neuroloogide poolt, kui tulemuseks on isheemiline insult. Toomsoo sõnul on aastane insuldirisk asümptomaatilise unearteri stenoosi korral madal. Rusikareegel on selline: <75% stenoosi korral on insuldi tekkimise aastane risk 1,3%, >=75% on aastane risk saada insult 2–2,5%.

Samas on teada terve rida individuaalseid riskimarkereid, mis suurendavad ka teadaolevalt madala, keskmise või kõrge astme stenoosi korral esinevat aastast insuldiriski. Näiteks kui kasutada unearteri leitud ahenemise korral transkraniaalset dopplerit ja registreerida ajuverevoolus ühetunnise uurimisperioodi jooksul vähemal 2 mikroembolit, tõstab see insuldi tekkeriski kuni 54%.

Kui ultrahelis leitakse soonesisene tromb, tõstab see insuldi tekkeriski kuni 86%, MRTs leitav stenoosi põhjustav naastusisene hemorraagia tõstab oluliselt mistahes ajuverevarustushäire riski – kuni 31% naastusisese hemorraagia korral ja mittehemorraagia korral 1,8%. Üheks olulisemaks riskifaktoriks on aga nn “vaiksete insultide” olemasolu KTs või MRTs, mis tõstab asümptomaatilise unearteristenoosi poolt põhjustatud insuldiriski kuni 18%. Ka kaasuv intrakraniaalsete ajuarterite stenoos tõstab insuldiriski kuni 4%, kui tegemist on skriiningul leitud asümptomaatilise unearteristenoosiga, loetles Toomsoo.

Uuring koos Oxfordi kirurgidega

“Patsiendid jõuavad meie juurde juhuslikult - kui nad tulevad näiteks süsteemse ateroskleroosi otsingul arsti juurde ja arstil tekib kahtlus,” selgitas neuroloog, lisades, et patsiente valitakse ka kliinilisse uuringusse, mida tehakse Oxfordi Ülikooli kirurgide eestvedamisel. Uuringusse pääsevad patsiendid, kellel on olnud juba mingisugune ajuga seotud vaskulaarne sündmus ja skriiningul leitud unearteristenoos.

“Üldiselt peame oluliseks piiriks >= 75% ahenemist seesmises unearteris. Sellele lisanduvad põhjalik hinnang tervisele tervikuna, kaasuvad haigused, juba saadav ravi ja kas esineb sõltumatuid riskifaktoreid, mis teadaolevate teadmiste baasil tõstab insuldi tekkeriski asümptomaatilise unearteri stenoosiga patsientidel. Stenoos on asümptomaatiline juhul, kui teadaolevalt kuue kuu jooksul pole esinenud vaskulaarset sündmust peaajus. Kui sündmus on esinenud enam kui kuus kuud tagasi, on tegemist asümptomaatilise unearteristenoosiga,” selgitas neuroloog.

Tegelikult tegeleb patsiendiga unearteri stenoosi diagnoosimisel, uuringul ja ka hiljem meeskond, kuhu kuulub ka veresoontekirurg ning endovaskulaarne spetsialist.

“Meie keskuses on töö jagatud selliselt, et uuringut vajavad patsiendid leiab veresoontekirurg ja neuroloog hindab patsiendi üldseisundit, teostatud uuringute tulemusi (UH, KT, MRT). Hinnangu võimaliku insuldiriski osas teeb neuroloog ja nii ühiselt otsustades tehakse konsilaarne plaan, kuidas patsienti ravima hakatakse, kas eelistatakse jälgimist ja suukaudset tablettravi või suunatakse patsient kas kirurgilise korrektsiooni gruppi (karotiidendarterektoomia, CEA) või stentimise (CAS) gruppi,” selgitas Toomsoo.

Arterite lupjumine üks põhjuseid

Just veresoontekirurg Veronika Palmiste vastuvõtule jõuavad tihti need, kelle puhul tekib kahtlus unearteri kitsenemise osas. “Veresoonte lupjumine ehk ateroskleroos põhjustab unearteri kitsenemist, mis reeglina patsiendile kaebusi ei tekita, kuid suurendab oluliselt insuldi ohtu,” jätkas Palmiste.
Unearteri asümptomaatilise ehk vaevusi mitte põhjustava kitsenemise ravis on tema sõnul võimalusi kaks – kas nahakaudne kirurgiline laiendamine või soonesisene laiendamine.

Kirurgilise laiendamise puhul teeb kirurg nahale ja veresoone seina väikese lõike, mille kaudu eemaldab kitsenemist põhjustanud sooneseina paksendi.

On aga olukordi, kus tuleb eelistada soonesisest laiendamist. Sel juhul viiakse tavaliselt reiearteri kaudu unearterisse soonesisene sond, mille kitsenemise kohale asetatakse laiendav stent. Protseduur viiakse läbi kohaliku tuimestusega.

Uuringusse sobilike patsientide puhul toimub protseduur Palmiste sõnul ühe kuu jooksul ja seejärel jääb patsient 5 aastaks meedikute vaatevälja, et olla kindel insuldiohu minimaliseerimises. “Loomulikult ei saa me takistada edaspidist arterite lupjumist, kuid patsiendi tervislikul seisundil silma peal hoides saame pakkuda ka igakülgset abi kiiremini,” lisas Palmiste.

Unearterite stenoosiga tegelemine enne esimest sümptomit on nii neuroloogi kui ka veresoontekirurgi sõnul oluline, et minimaliseerida terviseriskide võimalust.

“Tablettravi võib osutuda väga tõhusaks, kuid teatud juhtudel sellest ei piisa ja on vaja teha otsus edaspidise ravitaktika osas. Asümptomaatilise unearteristenoosi osas pole veel piisavalt tõenduspõhiseid andmeid ja seepärast tuleb seda uurida. On suur tunnustus, et Ida Tallinna Keskhaigla neuroloogi, veresoontekirurgi ja angiografisti on usaldatud sellise töö tegemiseks – see on tunnustus Eestile, kuid eelkõige ITK-le. Lähim regioon, kus seda uuringut veel läbi viiakse, on Rootsi,” selgitas neuroloog.

Artikkel ilmus 24. oktoobri Meditsiiniuudiste lehes.

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

24. oktoober 2017

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

september 2017

Laadi PDF

Tervise­uudised

oktoober 2017

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.