Uneaegse hingamishäire diagnoosi täpsus mõjutab ravisoostumust

Apnoe raviks mõeldud maskiga patsient.
Apnoe raviks mõeldud maskiga patsient.

Eestis on uneaegseid hingamishäireid diagnoositud paar viimast aastakümmet. Meie unehuvilised on täiendanud end nii välisriikides kui ka suurte konverentside vahendusel kodumaal.

Viimased 10 aastat on haigekassa rahastanud vaid paari diagnostilise uuringu teostamist oluliste rakenduspiirangutega. Puutume kokku olukordadega, kus uuringute rakendustingimuste kirjeldus on nii pikk, et ka uuringule suunaval arstil on raske mõista, kas haigekassa ikka rahastab patsiendile uneuuringu või mitte. Tuleb ette olukordi, kus abivajajad ei suuda maksta uuringute eest.

Uneaegse hingamishäirega kaasnev liigunisus on krooniline probleem, mille olemasolu ei oska inimene sageli endal kahtlustada. Haigel puudub võrdlusmoment normiseisundiga ehk kuidas tunda end puhanuna. Oleme harjunud patsiendi palvel uinuteid kirjutama probleemi süvenemata.

WHO uuringutest on juhuslikult avastatud, et uinutite tarvitamine 18 või enam doosi aastas tõstab oluliselt suremust. Seega, selliselt jätkata ei saa. Me vajame muutusi. Samas, unehäireid on keeruline avastada. Milliseid küsimusi patsiendile võimaliku unehäire kohta esitama siis peaks? Kuidas üldse und ja päevast liigunisust uurida?

Vaja senisest odavamaid uuringuid

Järjest selgemaks on saanud, et meil laialt kasutusel olev Epworthi unisuse skaala on madala sensitiivsusega ja selle olulisus unisuse diagnostikas on langenud. Tuntuima uneaegse hingamishäire – uneapnoe avastamisel soovitatakse kasutada küsimustikku, kus skoori arvutamisel kaasatakse ka otseselt mõõdetavad parameetrid nagu pikkus, kaal, sugu, vanus, vererõhk jne.

Uneaegsete hingamishäirete klassifikatsioon on arvatust mitmekesisem ja üheaegselt võib esineda koguni mitu uneaegset hingamishäiret, mis vajavad kompleksset käsitlust. Näiteks bronhiaalastma ja uneapnoe on mõlemapoolselt patogeneetilises seoses. Vähem teatakse neuroloogiliste haiguste ja kroonilise kopsuhaigusega seotud uneaegsetest hingamishäiretest, hüpoventilatsiooni sündroomidest.

Aladiagnoositud krooniline obstruktiivne kopsuhaigus võib selguda alles uneuuringu planeerimisel.
Varem peeti diagnostika kuldstandardiks polüsomnograafiat, mis on põhjalik, kuid samas ajamahukas ja kallis uuring. Unehäirete esinemissageduse tõus on kaasa toonud vajaduse unehäirete spetsiifilisemaks ja odavamaks diagnostikaks.

Hea meelega kasutaksime lihtsamaid uuringuid: hingamise polügraafilist uuringut osalise mahuga või täismahus, kus jälgitavate kanalite arvud on oluliselt väiksemad, uuring saaks vastavalt dokumenteeritud ja hinnatud (skooritud). Me teame, et uuringu tulemused sõltuvad indeksite kalkulatsiooni algoritmidest, on erineva spetsiifilisuse ja sensitiivsusega. Püüdleme parema kvaliteedi, hindamise ehk skoorimise ja dokumenteerimise poole.

Ravimeetodi valik sõltub suuresti haiguse raskusastmest, sestap võib väär diagnostika viia ebasobiva ravimeetodi valikuni, rääkimata hea ravisoostumuse kujundamisest. Väär haiguse raskusastme leidmine, näitena just kerge ja keskmise raskusastmega sündroomi eristamine ja selle alusel patsiendile ravisoovituste andmine.

Näiteks mootorsõidukijuhi tervisetõendi väljastamisel keskmise raskusega obstruktiivne uneapnoe sündroomiga patsient vajab ravi ka seaduse silmis, kerge vorm aga mitte. Kopsuhaiguste diagnostikas kasutame kopsufunktsiooni uuringuid, transkutaanset kapnograafiat ja arteriaalse vere gaaside analüüsi. Hindame hambumust, teeme radioloogilisi uuringuid, allergiauuringuid ja ravimindutseeritud endoskoopilisi uuringuid neelu piirkonnas hingamistee ahenemise asukoha määramiseks.

Päevase liigunisuse dokumenteerimiseks võib abi olla reaktsioonikiirusel põhinevatest uuringutest. Suuremad unemeditsiini keskused on koondunud Tallinnasse ja Tartusse, pea kõigis maakonnahaiglates on loodud tingimused uneaegsete hingamishäirete diagnostikaks koostöös suurhaiglatega. Siin arenguruumi on palju.

Pooled on jäänud ravita

Mõnedel on aastaid tagasi leitud raske uneaegne hingamishäire senini ravita kuid hulgi tüsistustega. Kogemusest teame, et ligi 50% patsientidest jäi haigekassa rahastuseta ja seetõttu ravita. Kui patsient ütleb, et ta ei saa talle mingil põhjusel määratud ravi läbi viia, soovitame ikka kõigepealt abi küsida uneaegse hingamishäirega tegelevalt spetsialistilt.

Üheskoos leitakse probleemide põhjused ja neile lahendused. Vajadusel korrigeeritakse ravi või soovitatakse alternatiivseid ravimeetodeid. Enamiku uneaegsete hingamishäirete ravi on pikaajaline. Hea ravisoostumus sõltub täpsest diagnostikast, patsiendi valmisolekust raviks ja koostööst patsiendiga ning teiste erialadega.

Eesti Unemeditsiini Selts on haigekassa toel algatanud unehäirete esmase diagnostika juhendi koostamise, et süstematiseerida unehäirete esmast diagnostikat ja ühtlustada Eestis kasutatavaid küsimustikke erinevate unehäirete avastamisel. See peaks valmima 2018. aastal.

Samuti vajame uut hingamist uute diagnostiliste meetodite lülitamisega haigekassa tervishoiuteenuste hinnakirja, siis saame ka meie süsteemsemalt edasi minna.

Artikkel ilmus 24. oktoobri Meditsiiniuudiste lehes.

Lisa kommentaar

  • Erve Sõõru
    Põhja-Eesti Regionaalhaigla kopsuarst

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

24. oktoober 2017

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

september 2017

Laadi PDF

Tervise­uudised

oktoober 2017

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.