Aaben: tuleb sõnastada, mida me tahame saavutada

Laura Aaben
Laura Aaben

SA Poliitikauuringute Keskuse Praxis tervisepoliitka analüütik Laura Aaben andis tänasel Vähiliidu 25. aastapäeva konverentsil ülevaate vähiravi sotsiaalmajanduslikust analüüsist ja vähistrateegia tulemuste hindamisest.

Vähiravi sotsiaalmajandusliku analüüsi uuringus otsisime vastuseid, kui palju lähevad vähi diagnoosid maksma riigile ja inimestele. Vähi diagnoos on keeruline ja kulukas haigus, millega kaasneb elukvaliteedi ja töövõime langus ning vaja läheb kulukat abi ja ravi. Haigus mõjutab ka haiget ümbritsevaid inimesi. Vähi mõju tööelule on väga suur ja sissetulekud vähenevad. Suureneb risk jääda töötuks või minna varem pensionile. Samas kasvavad kulud haige tervisele. Keskmised kulud patsiendil on u 300 eurot kuus, mis moodustavad u 1/3 inimese sissetulekust. Kulud on suuremad aktiivse ravi faasis või neil, kellel on kaasnevad haigused.

Ka riigile läheb vähk kalliks. 102 miljonit eurot kulub otseselt riigi eelarvest. Kaasnevate kuludega koos on koormus majandusele u 1,7 miljardit. Siia ei ole arvstatud kulu töökäte kaotusest. Riigieelarve on u 9 miljardit eurot aastast.

Analüüsisisme ka riikliku vähistrateegia 2007-2015 tulemusi. Vähistrateegia tegevused liikusid üle rahvastikutervise arengukavasse, mis kehtib 2009-2020 ja loodi aastal 2008. Strateegiaga sihiks seatud tulemusi ei saavutatud – haigestumise vähenemise asmel see hoopis suurenes 25%. Plaane tehes oldi liiga optimistlikud ja ei arvestatud elanikkonna vananemisega. Nüüd on eesmärk pigem suurendada elulemust ja vähendada suremust. Sama eesmärk on ka teistes riikides, kus elanikkond vananeb.

Strateegia eesmärk oli vähendada suremust 10%, kuid tegelikult suremus suurenes. Ka see on tingitud elanikkonna vananemisest. Eriti oluline on vaadata suremust alla 65aastaste seas. Paraku ei ole ka nende hulgas suremus vähenenud. Elulemus on paranenud enamiku paikmete puhul, kuid arenguruumi on eriti varases staadiumis avastatavate paikmete puhul.

Vähipatsientide elukvaliteet on väga oluline. Ei strateegias ega arengukavas ei ole elukvaliteedi kriteeriume kirja pandud, mistõttu on arenguid väga keeruline hinnata. Samaks võiks ju arvata, et kui elulemus on paranenud, siis on parananud ka elukavliteet.

Probleem on ka skriiningutega – endiselt ei pääse sinna ravikindlustamata inimesed. Ravitehnika ja ravi on meil aga aja jooksul oluliselt paranenud.

Strateegia positiivne ja negatiivne tulemus
Positiivne: suitsetamine on vähenenud, elulemus paraneb, ravi paraneb. Negatiivne: haigestumus ja suremus suures plaanis endises kasvutrendis. Vähiskriiningute hõlmatus pole piisav ja on jätkuvalt Euroopa keskmisest madalam.

Vähistrateegia lõppedes viidi rahvastikutervise arengukavasse vaid mõned punktid – valiti vaid ennetus ja skriiningu tegevused, patsientid ja tervishoiusüsteemi vajadused jäeti aga kõrvale.

Kuigi vähk on üks peamisi surmapõhjuseid Eestis, pole riigi keskses tervisepoliitika strateegias sõnastatud ühtegi riiklikku eesmärki ega tegevusprioriteete. Eesti on üks väheseid riike Euroopas, kus puudub riiklik vähistrateegia.

Riiklikud eesmärgi peaksid olema:
Haigestumust ja suremust tuleks vähendada alla 65aastaste seas. Esimene prioriteet peaks olema suurendada skriiningutega hõlmatust

Teiseks vähihaigetete palliatiivse, taastus- ja järelravi kvaliteedi ning kättesaadavuse parandamine. Rahvastikutervise arengukavad tuleks kindlasti sõnastada, mida me tahame saavutada vähiravis, mis on prioriteedid.

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

24. oktoober 2017

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

september 2017

Laadi PDF

Tervise­uudised

oktoober 2017

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.