Mitu haiglat Eestisse mahub?

Tallinna Haigla konverentsil 
demonstreeriti Integrated Health-care Design Oy meeskonna  Matti 
Anttila, Agu Külm, Berit Freivald ja Douglas Triana Villalobos poollt loodud visiooni haiglakompleksist.
Tallinna Haigla konverentsil demonstreeriti Integrated Health-care Design Oy...

Tallinna Haigla plaan on kahte leeri jaganud haigla- ja tervishoiujuhid. Osa näeks Eestis vaid 1–2 suurhaiglat, osa aga jätkaks senise mudeliga. Tallinna haiglate tulevik on eraldi teema, kuna siingi oleks võimalus nii mitmele suurele kui ka ühele ainsale suurhaiglale.

Haigekassa Harju osakonna direktor Ado Viik viskas hiljuti välja mõtte, et Eestisse jääb tulevikus vaid neli haiglat: Tallinna, Tartusse, Jõhvi ja Pärnusse. Samas on öeldud, et piisaks ka vaid PERHist ja kliinikumist. Kui maailma maastaabis mõelda, siis 1,3 miljonit inimest suudab ära ravida ka vaid üks haigla, sest suurlinnades just sellised suhtarvud valitsevad.

Pealinnas neli suurt haiglat
Tulevase Tallinna Haigla eestvedaja Sven Kruup ütleb, et Viik kordab vaid seda, mida ligi 20 aastat tagasi ütlesid HVA koostanud väliseksperdid. Aktiivravi haiglate areng liigub ravikeskuste ehk tehnoloogiakeskuste kontsentreerumise suunas ja esmatasandi arstiabi areng jälle vastupidiselt kogukonnale lähemale. “Muutuste katalüsaatoriks on sealjuures personali arvu vähenemine, tehnoloogia võimsuse ja hinna kasv ning patsientide teadlikkuse ja vajaduste kasv, samuti vananemine,” võtab Kruup põhisuundumused kokku.

Haiglate Liidu juht Urmas Sule, kes juhib Pärnu haiglat, pole ühe-kahe haigla perspektiivist sugugi vaimustunud. Tema sõnul on liiga kitsas vaade katsuda öelda, mitu haiglat Eestis peaks olema. “Tervishoidu tuleb planeerida võrgustikuna ja võrgustik peab olema üles ehitatud koostööpõhiselt. Üks on aga selge – seal, kus praegu on haiglad, need on maakonnakeskused, peab inimene ka tulevikus 24/7 abi saama,” ütleb Sule. Ta lisab, et milline abi see on ja kuidas saab on korraldatud, on eraldi väljakutse.

Sule hinnangul tuleb tervishoiusüsteemi planeerida terviklikult toimiva mudelina, kuhu oleks sisse kirjutatud kõigi tasemete motivatsioon teha koostööd.

Kui Eestisse mahukski ekspertide hinnangul vaid 1–4 haiglat, siis ainuüksi Tallinnas on neid juba neli: PERH, ITK, LTKH ja Tallinna Lastehaigla. Mõne aasta pärast peaksid küll ITK ja LTKH liituma Tallinna Haiglaks, kuid ikkagi jääks pealinna kaks suurt haiglat. Kui mõistlik see on?

Tervishoiuekspert professor Raul-Allan Kiivet ütleb, et Tallinna uue haiglakompleksi ehitamine ja sinna Ida- ja Lääne-Tallinna haiglate pädevuste koondamine on igati õige. “Samas tuleks riigi tasemel otsustada tööjaotus PERHi ja Tallinna Haigla vahel, et vältida dubleerimist,” ütleb Kiivet. Ta toob näite, et onkoloogia ja kardiokirurgia koos invasiivse kardioloogiaga on selgelt PERHi pädevus ning silmahaigused ja naistehaigused koos sünnitusega Tallinna haiglate rida. Samuti tuleb ehitusmahtude ja investeeringute planeerimine Tallinna Haigla tarvis teha Põhja-Eesti tervikpilti arvestades ning enne projekteerimisega alustamist. “Kahe keskuse ülalhoidmiseks Tallinnas nimetatud erialadel ei jätku meil tulevikus ei personali ega haigeid, rahast rääkimata,” on Kiivet veendunud.

Valimatult ei saa ühendada
Tsentraliseerimist pooldab ka PERHi juht Agris Peedu, kes toetas seda protsessi riigireformi raames juba rahandusministeeriumis töötades. “Loomulikult ei saa valimatult kõike ühendada ning analüüs peab olema põhjalik. Esmalt – näiteks Tallinnas asuvate haiglate tsentraliseerimine administreerimise tasandil. Siin näen kindlasti võimalusi ja nõustun Ado Viigiga,” ütleb Peedu. Esmalt peab ta vajalikuks linnahaiglad ühendada ja teiseks jääb talle arusaamatuks, miks need üldse kohalikule omavalitsusele kuuluvad, kui linn eraldiseisvalt haiglatesse ei panusta ja raha tuleb ikkagi vaid haigekassa kaudu riigilt. Küll võiksid aga omavalitsuse esindajad jääda haigla nõukogusse.

Peedu leiab, et ka Tallinnas võiks tekkida ühtse administreerimisega haiglavõrk, mis võimaldaks tervikuna haiglate tasandil arvestada ravivõimekuse ja patsientide vajadustega ning vähendaks nii mõnelgi erialal dubleerimist. Ühendada saaks ka hanked, raamatupidamise, e-lahendused, samuti saaks ravikvaliteeti ühiselt arendada. Personali osas näeb Peedu ennekõike võimalust personali mobiilsust suurendada. Samas Tallinnas ainult ühe n-ö füüsilise haiglakompleksi mõtet Peedu siiski ei toeta, seda ennekõike lähtudes Tallinna suurusest, elanikkonna arvust, patsiendi mugavusest ja ravi kättesaadavusest. Unustada ei saa ka turvalisust – võimalikku hädaolukorda ja tulekahju.

Superhaigla vajaks 40 hektarit
Territoriaalset lahusust pooldab ka Sven Kruup, kelle sõnul PERHi ja Tallinna Lastehaigla linnak paikneb u 19 hektaril. Ta toob võrdluseks kliinikumi, mille alla jääb 22,5 hektarit. Tallinna Haigla hakkab teenindama veerandit Eesti elanikkonnast.
“Ainuüksi kavandatava Tallinna Haigla tegevusmaht on aga 15% suurem kui kliinikumil ja 30% suurem kui PERHil. Seega peaks sellise superhaigla (PERH + Tallinna Haigla) kinnistu olema vähemalt 40 hektari suurune ja sinna peaks mahtuma 200 000–250 000 m2 suurune haiglakompleks,” räägib varem PERHi juhatuse liikmena töötanud Kruup.

Ta lisab, et selline linnak läheks maksma vähemalt 500 miljonit eurot ja selle sisustamine tehnoloogiaga veel 150 miljonit, mistõttu pole mõistlik PERHi ja tulevast Tallinna Haiglat omakorda liita. “Eelöeldust lähtuvalt – ei ole vaja mõlemat kätt toppida ühte taskusse, piisab, kui mõlemad käed teevad probleemi lahendamiseks koostööd. Riigi ja linna osalemine võrdsetel alustel kõigi Tallinna haiglate juhtimises oleks parim garantii heaks koostööks, ratsionaalseks rolli jaotuseks ning efektiivsete investeerimisotsuste langetamiseks Põhja-Eesti tervishoius,” leiab Kruup. Riigi ja linna roll jaguneb Põhja-Eestis võrdselt, sest pool Tallinna haiglate patsientuurist pärineb Tallinnast ja Harjumaalt ning teine pool mujalt Eestist.

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

PÕHJA-EESTI REGIONAALHAIGLA otsib DIAGNOSTIKAKLIINIKU JUHATAJAT

Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA

03. detsember 2018

PÕHJA-EESTI REGIONAALHAIGLA otsib JÄRELRAVI KLIINIKU JUHATAJAT

Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA

10. detsember 2018

Meditsiini­uudised

20. november 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

november 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

oktoober 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.