Südamepuudulikkuse ravis uued meetodid

Valk meelitab südant tervislikult kasvama ilma füüsilise tegevuseta.

Valk nimega kardiotrofiin-1 võib osutuda tõhusaks ravivahendiks südamepuudulikkuse korral. Nii väidavad teadlased, kes tegid kindlaks, et see paneb südame tervislikul viisil kasvama. See kasv on aga reversiivne, sarnaselt kasvule, mis leiab aset füüsilise treeningu või raseduse korral.
Kanada Ontario provintsi Ottawa Haigla ja Ottawa Ülikooli teadlased tutvustasid uuringu tulemusi ajakirjas Cell Research.

Lisaks on artiklis kirjeldatud, kuidas kardiotrofiin-1 (CT1) loomsete südamerikke mudelite korral südame paranemist edendab ja verevoolu parandab.

Südamepuudulikkus on raske haigus, mille korral süda ei suuda pumbata piisavalt hapnikurikast verd, et organismi ja selle elundite vajadusi rahuldada. Tihti põhjustab seda haigust südamelihase kahjustus pärast südameinfarkti, mille peamiseks põhjuseks on südame isheemiatõbi. Südamepuudulikkus esineb ligikaudu 26 miljonil inimesel kogu maailmas ning see arv suureneb.

Edusamm regeneratiivses meditsiinis
Diagnoositud südamepuudulikkusega patsientide väljavaated on kehvad; nende elulemusmäärad on madalamad kui rinna-, eesnäärme- ja soolevähiga patsientidel.

Südamepuudulikkuse varajase diagnoosimise ja ravimise korral on võimalik elulemust ja elukvaliteeti parandada. Tavaliselt hõlmab ravi ravimite kasutamist, naatriumi vähendamist toidusedelis ning regulaarset füüsilist tegevust.

Hiljutine uuring on samm edasi regeneratiivse meditsiini lähenemises südamepuudulikkuse ravile, mille eesmärgiks on patsiendi haiguse leevendamine või isegi terveks ravimine kahjustatud koe tagasi kasvatamise või funktsioonide taastamise abil.

Üks uuringu kaasautoritest, Ottawa Ülikooli professor Lynn Megeney selgitab, et kui üks südame osa sureb (nagu südamepuudulikkuse korral), “püüavad alles jäänud lihased suuremaks muutumise abil kohaneda, kuid see toimub häiritult ja ei aita tegelikult südamel rohkem verd pumbata.”

Kuid tema sõnul tegid nad kindlaks, et südameuudulikkusega loomadel pani CT1 südamelihased kasvama tervislikumal viisil, ning stimuleeris ühtlasi südant uusi veresooni kasvatama. “See suurendab reaalselt südame võimet verd pumbata, nagu seda võib täheldada näiteks füüsilise tegevuse ja raseduse korral,” lisab ta.

Professor Megeney uuris koos kolleegidega CT1 toimet laboratooriumis kasvatatud südamelihase rakkudes, rottidel ja hiirtel. Lisaks võrdlesid nad CT1 toimet fenüülefriini (PE) omaga; see on ravim, mis stimuleerib “halba tüüpi südame kasvamist,” nagu näiteks kahjulikku pöördumatut suurenemist, mis esineb südamerikke korral.

Tulemuseks pikemad ja tervemad lihaskiud
Teadlased tegid kindlaks, et ravi korral CT1ga kasvatavad südamelihase rakud on pikemad ja tervemad kiud, samal ajal kui ravi PEga annab tulemuseks üksnes laiema kasvu.
Lisaks sellele tekkis CT1 korral uus südamelihase kude koos uute veresoontega, mis parandas südame pumpamisvõimet. PE-l selline toime puudus.

Peale selle on CT1 korral toimuv südame kasv reversiivne; ravi lõppedes taastub organi algsuurus, nagu juhtub ka näiteks treeningu lõpetamisel või pärast rasedust. PE korral toimuv ebaterve südame kasv on aga pöördumatu; kui ravi lõpeb, jääb süda ebanormaalselt suureks.
Kahes südamerikke loommudelis (millest ühe põhjustas südameinfarkt, mis kahjustab südame vasakut poolt, teise aga pulmonaalne hüpertensioon ehk kõrge vererõhk kopsudes, mis kahjustab südame paremat poolt) tõi CT1 kaasa südame töö “dramaatilise paranemise”.

Ning lõpuks, kuigi nii CT1 kui ka PE kasutavad “rakusuitsiidi” ehk apoptoosi, molekulaarset teed südamelihase kasvu käivitamiseks, suutis CT1 paremini seda teed kontrolli all hoida.
Teadlastele valmistavad need tulemused rõõmu, sest kui neid õnnestub ka inimestel rakendada, võivad need südamepuudulikkusega patsientide väljavaateid tulevikus oluliselt parandada.

Head väljavaated mõlemat tüüpi südamerikke korral
Üks uuringu kaasautoritest, professor Duncan Stewart, Ottawa Ülikooli kardioloog, vanemteadur ja aseteaduspresident, selgitab, et praegusel hetkel “on ainsaks ravimeetodiks parempoolse südamerikke korral siirdamine.” “Meil on kasutada ravimeid, mis võivad vasakpoolse südamerikke sümptomeid leevendada,” lisab ta. 

Samas ei suuda need ravimid seda probleemi täielikult kõrvaldada ja ajapikku viib vasakpoolne südamerike tihti parempoolse südamerikkeni.
Teadlased loodavad, et CT1 toimib ka südamepuudulikkusega inimestel, kuna see õigustas ennast mitmes haiguse loommudelis.

Lisaks märgivad nad, et teoorias võiks füüsilist tegevust pidada lihtsaks ja selgeks meetodiks, kuidas saavutada sama kasu, mis näib kaasnevat CT1ga.
Praktilises plaanis pole see alati hea variant südamepuudulikkusega inimeste jaoks, kelle võimalused füüsiliseks tegevuseks on piiratud.

Professorid Megeney ja Stewart on juba esitanud patenditaotlused CT1 kasutamiseks südameprobleemide ravis ning nad loodavad teha koostööd ka teistega, et katsetada valgu toimet inimpatsientidel.

Medical News Today
tõlkis Kalle Klein

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

14. august 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

juuli 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.