Vestlusring: raha on alati vähem kui lootust

Vestlevad Kuuno Vaher, Toivo Tänavsuu ja Erki Laidmäe.
Vestlevad Kuuno Vaher, Toivo Tänavsuu ja Erki Laidmäe.

Harvik- ja onkoloogiliste ravimite rahastamisest rääkisid ravimiseminaril Eesti Haigekassa ravimiosakonna juhataja Erki Laidmäe (EL), Ravimitootjate Liidu esindaja Kuuno Vaher (KV) ja vähiravifondi Kingitud elu asutaja Toivo Tänavsuu (TT). Küsimusi esitas Meditsiiniuudiste peatoimetaja Kadi Heinsalu.

Kuhu tuleks ülikallite ravimite rahastamisel hinna piir seada?
KV:
Üldine seisukoht on, et kui me piiri tõmbame, siis keegi võib jääda selle taha. Jäiga piiri tõmbamine ei ole hea mõte. 
TT: Mina ei tea, kus see piir on rahalises mõttes. Fond on 3,5 aasta jooksul toetanud 180 inimest ja raha on jagunud kõigile. Eesti inimeste jaoks on kõik need elud kulutõhusad. Praegune piir on viltu.
EL: Ma olen nõus, et jäiga piiri tõmbamine on saatanast. Siis tekiksid lihtsalt teistsugused lood ajakirjandusse. Rahastamine sõltub Eesti inimese maksevõimekusest – see on seotud keskmise palgaga, sest täpselt selline protsent läheb ravikindlustuse eelarvesse. Probleem tekib sellest, et neid, kes soovivad eelarvest osa saada, on palju. Kui me suuname kogu raha ravisse, siis keegi jääb millestki ilma – näiteks arstid palgatõusust. Piirid tekivad praktikas ja me näeme, mida me suudame ja mida mitte.

Kas vähiravifondil on ka see piir, et raha enam kõigile ei jagu ja tuleb inimesi valima hakata?
TT: Ei ole pidanud kunagi inimesi valima. On kasvanud abivajadus, on kasvanud ka annetused. Vahel on olnud nina napilt vee peal. Kui meil on raha puudu, siis me kogume seda juurde. Loodetavasti see nii ka jääb.

Keda fond toetab? Mis on need valikukriteeriumid?
TT: Toetame näidustatud tõenduspõhist onkoloogilist ravi, mille puhul ka meie nõukogu leiab, et see on põhjendatud. Mõnel juhul see ei ole põhjendatud. Kui mõni ravi ei ole andnud tulemust, siis teist samatüübilist ei toeta.

Ka haigekassal on ravimite erandkorras hüvitamise kord. Kuidas see toimub?
EL: See on seadusega ettenähtud võimalus, millega hüvitatakse müügiloata ravimeid. Seda saab rakendada juhtumitel, kui meil ei ole mitte kellegagi hinna üle läbi rääkida.
Teistpidi vaadates tähendab see seda, et niipea, kui meil on kellegagi läbi rääkida, tuleb seda ka teha. Me saame igal aastal erandkorras hüvitamiseks 2000–3000 taotlust, millest 90% me ka rahuldame. Kõik need ei ole vähiga seotud, vaid siin on väga lai diapasoon diagnoose.

Kas kaetus soodustusega on meil onkoravimite osas piisavalt hea?
EL: Mis on piisavalt hea? Alati on mingisugune hetk, kui ravim saab müügiloa, aga meil alles läbirääkimised käivad. See aeg on Eestis minimaalselt aasta, kuid kipub olema pikem. Seda aega tuleks küll lühemaks saada. Kas meil on piisavalt palju onkoloogilisi ravimeid kättesaadavad? Kui me võrdleme end Läti ja Leeduga, siis on pilt hea. Kui me võrdleme end Rootsiga, siis kehvem.

Mis on aastaga riskijagamise mudeli rakendamises muutunud? Kus ravimifirma ja haigekassa teevad ravi osas jagatud koostööd?
KV: Ma usun, et koostöö on suurenenud. Nii kiiresti pole arenenud paraku digiretsepti baasil selle süsteemi parem haldamine. See ei ole siiski haigekassa süü, vaid tänapäeva seadusandlus jääb pisut jalgu. Oleme leidnud teed, kuidas selle süsteemiga edasi minna. Teine teema on haiglaravimid. Ei ole peaaegu ühtegi uut ravimit, mida ei rahastata riskijagamisega. Meie ostujõud ei võimalda neid tavahinnaga osta. Siin on koostöö haigekassaga hea olnud.

Mitu taolist koostööd ravimifirmadega on haigekassal sel aastal olnud?
EL: Me räägime palju laiemast teemast kui vaid riskijagamine.
Need on erinevad moodused hinnaga kauplemiseks. Kui me ei kaupleks, saaksime me kiire tulemuse, kuid palju suurema kulu.
Me proovime reeglina poole hinnast alla kaubelda. Riskijagamine ei ole sugugi meie eelistatud meetod, sest sellega suureneb halduskoormus.

Mis kogemused vähiravifondil ravimifirmadega on?
TT: Tahan kindlasti lisada, et ka meie ja meie poolt toetatavad inimesed on valmis riske jagama ning ise 10–20% maksma. Loomulikult on oluline roll ka firmadel. Pea kõik ravimifirmad on leidnud mingi mooduse meid toetada ja riik ei peagi ostma kõiki ravimeid täishinnaga.
Vahel tekib ka küsimus, kas need ravimid on ikka õiglase hinnaga.
Turul on ka tuhandeid eurosid maksvaid ravimeid, mis ei mõju. Samuti on vahel olnud kuulda, et tootja ei ole teinud midagi, et saada soodusravimite nimekirja.

Miks Eestis soodusravimite nimekirja ei taheta?
KV: Ma täpsustan, et päris ilma toimeta need ravimid siiski ei ole, sest muidu ei oleks nad pääsenud turule – ravimid muutuvad järjest kitsamale sihtrühmale sobivaks ja seetõttu nende arendamine ka üha kallimaks. Rääkides Eestist, siis ravimite kättesaadavust saab võrrelda teiste riikidega. Kõiki ravimeid ei saa soodustada. Positiivsed näited on Sloveeniast, mida meile on ka eeskujuks toodud. Seal on kõigi osapoolte eesmärk muuta ravim kättesaadavaks. Eestis sellist üldist selgelt sõnastatud eesmärki pole.

Kas meil on siis mõni ravim 30% odavam kui näiteks Soomes või Rootsis?
EL: Kust ma tean. Hinnad ei paista ju läbi. Kõik räägivad vaikselt salaja läbi.
TT: 2015. aastal oli meil üks mees, kes vajas melanoomiravi, mis maksis üle
100 000 euro. Üks telefonikõne Viini tõi meile vanas rahas umbes miljoni kroonise allahindluse. Tänavu oli kaks väikest patsienti – üks sai ravimile allahindlust, teine saab neuroblastoomi väga kalli ravi. Poisi ravimi me saime poole hinnaga.

Miks teist korda sellist allahindlust ei tehtud?
TT: Tootja ütles, et võtke või jätke – nüüd on ravim täieõiguslikult mõlema jalaga turul. Ma muidugi ei tea, võib olla nad siiski teevad meile soodustuse. Õhtuti, kui und veel ei ole, siis ma kirjutan neid südantlõhestavaid kirju.

Mida haigekassa saaks ise ära teha ravimite kiiremaks soodustamiseks? Näiteks menetlusaja lühendamine kuuele kuule?
EL: Kuute kuud ma ei pea realistlikuks. Siis hakkaks kiirustamine ja seda kasutataks kurjasti ära. Pakutavat kaupa tuleb siiski meditsiinilisest küljest hinnata ja siis algab läbirääkimine. Me saaksime omalt poolt ainult anda oma hinnangu tähtajaks.
KV: Tootjate liit on teinud omalt poolt ettepanekuid, kuidas seda protsessi kiirendada.

Kaidi Sarv (Apteekrite liidu peaproviisor): Apteekidesse tuuakse tonnide kaupa avamata pakenditega ravimeid tagasi. Kallite ravimite puhul on sõel väga tugev, odavamate puhul seda sõela nagu ei ole. Pooled astmapatsiendid ei järgi ravirežiimi.
Samas ostetakse apteegist igasugust jama. Kas oleks vaja mingit kontrolli patsiendi üle suurendada? Soomes muutub tervisekindlustus inimesele kallimaks, kui ta ei järgi arsti ettekirjutusi.

Ott Laius (ravimiamet): Kõik on põhimõtteliselt õige. Krooniliste haigete ravimitest pool läheb vasakule. Ravijärgimus on umbes nagu kaalu langetamine või suitsetamise maha jätmine. Nii palju, kui on uuringuid tehtud – sund ei aita.
Ravisoostumust parandab teadlikkus. Tuleb inimkeeli selgitada, mis haigus on, mida ravim teeb ja mis juhtub, kui ta neid ei võta. Me ei näe tegelikult, mis saab välja ostetud ravimist. Odav ravim võib ka otse prügikasti sattuda.
TT: Meil küll selliseid juhtumeid pole. Kui tablett maksab 100 eurot, siis sellist teemat pole, et ravi jääb pooleli.

Kui paljudel teie kaudu toetatud ravi pole siiski toiminud?
TT: Raske öelda. Sadakond või rohkem 180st inimesest on oma ravi ühel või teisel põhjusel lõpetanud. 1/3 on saanud abi – nad on elanud aasta ja kauem ning
5–6 inimest on tunnistatud terveks.
Gennadi Nikolajev (Novartis): Paljud ravimitootjad toetavad ravi. Kui ravim saab soodustuse, siis on veidi segane, millal haigekassa võtab ravi üle ja millal mitte.
EL: Selle kohta pole tõesti ühest poliitikat ja regulatsiooni. Hea, kui seda arutab ravimikomisjon. Vahel on tootjaid ajendanud heategevuse asemel ka turundamise eesmärgid. Kliiniliste uuringutega alustatud ravi jätkab reeglina siiski tootja.

 

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

PÕHJA-EESTI REGIONAALHAIGLA otsib DIAGNOSTIKAKLIINIKU JUHATAJAT

Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA

03. detsember 2018

PÕHJA-EESTI REGIONAALHAIGLA otsib JÄRELRAVI KLIINIKU JUHATAJAT

Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA

10. detsember 2018

Meditsiini­uudised

6. november 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

november 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

oktoober 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.